intensiivsusega enne proovi läbimist (I0). I/I0 suhet nimetatakse läbilaskvuseks ja seda väjendatakse tavaliselt protsentuaalselt (%T). Neelduvus (A) sõltub läbilaskvusest. UV/Vis spektromeetrit on võimalik seadistada mõõtmaks peegeldust. Sellisel juhul mõõdab spektromeeter proovist peegeldunud valguse intensiivsust (I) ja võrdleb seda referentsmaterjalilt (nt. valge plaat) peegeldunud valguse intensiivsusega (I0). I / Io suhet nimetatakse peegeldusteguriks ja seda väljendatakse protsentuaalselt (%R). Spektromeetri põhilised osad on valgusallikas, proovikamber, monokromaator, et eraldada erineva lainepikkusega valgus ja detektor. Kiirgusallikaks on tihti volfram hõõgniit (3002500 nm), deuteeriumlamp, mis annab pidevat kiirgust ultravioletses alas (190400 nm), ksenoonlamp, mis on pidev lainepikkustel 1602000 nm. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti, fotodiood või fotodioodide rivi
... järgi jääb punasem. Taevas on sinine siis kui õhk on väga puhas. Kui õhus on palju veepiisakesi, tolmu jne siis on sinise valguse hajumine tavapärasest tugevam ning see jõuab nii-öelda ära hajuda. Samal ajal on palju ka selliseid osakesi (juba mainitud veepiisakesi ja jääkristalle), mis on piisavalt suured, et võiksid hajutada ka kõiki valguse lainepikkusi võrdselt. 29. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Mingi pinna albeedoks e peegeldusteguriks nim sellelt pinnalt peegeldunud kiirgusevoo ja pealelangeva kiirgusevoo suhet. Looduselike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides (10-30%), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. 30. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. 31. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid.
paksusest: kasvuga summarne kiirgus kahaneb aeglaselt. Poolusest kuni 50 laiuskraadini kasvab summaarse kiirguse voog aeglaselt, siis kasvab kuni subtroopilise maksimumini. Ekvatoriaalvööndis on summaarse kiirguse hulk väiksem kui subtroopikas. Hajumise ja neeldumise tõttu nõrgeneb summaarne voog pilvitu atmosfääri puhul 20 %. Pilvisus nõrgendab veel 20-30 %. Nõnda jõuab maapinnale 50-60 % kiirgusest, mis oli atmosfääri ülapiiril. Albeedo Mingi pinna albeedoks e. peegeldusteguriks nim. sellelt pinnalt peegeldunud voo suhet sellele pinnale langevasse voogu. Looduslike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides ( 10-30 %), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. Vee puhul sõltub albeedo oluliselt kiirte langemisnurgast. Tervikuna on veepindade albeedo väiksem kui maismaa oma. Pinnase puhul sõltub albeedo pinnase niiskusest. Kui muld on niiskem, on albeedo väiksem ja pinnas neelab enam kiirgust. Erinevate pindade albeedol on
Potsene Potsene ehk Signaali sumbumine lainejuhi pikkusühiku –(meetri)- kohta valemiga: 10 P C log sisenv l Pväljuv , kus l on trakti pikkus meetrites. Harilikult on 10...15 meetrise pikkuse lainejuhi traktis sumbumine mitte üle 0,15 dB/m. Kiiratava ja vastuvõtjasse siseneva laine amplituudide suhet nimetatakse U p kiiratav U sisenev peegeldusteguriks: Vastuvõtja tundlikkus ja läbilaskeriba Vastuvõtja tundlikkus ja läbilaskeriba on koos impulssvõimsusega raadiolokaatori tegevuskaugust reguleerivad parameetrid. Tundlikkus määrab raadiolokaatori vastuvõtja omaduse avastada objektide signaalid mürade taustal teatud tõenäosusega. Ülikõrgsagedustel on peamisteks mürade allikateks raadiolokaatori enda antenni ja vastuvõtja mürad. Mürad tekivad soojusliikumisest. Vastuvõtja mürade põhjuseks on
annaabi.ee 
