Ergastunud metallid lähevad tagasi madalamatele tühjaks jäänud nivoodele ja kiirgavad välja footoni ligikaudu sama lainepikkusega. See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallide peegeldavad 90-95% pealelangevast valgusest, ülejäänud eraldub soojusena, seetõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga. Selle protsessi tulemusena omavad metallid hõbedat värvust, kui neid valhgustada valge valgusega. Kui metalli peegeldusspektris on pikemalaineline valgus, siis on ta kollase värvusega (kuld) või punakas-oranži värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kõige rohkem neeldub rohelises klaasis roheline värvus, läbib sinine ja kollakas-oranž – need annavad kokku rohelise. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, on ta värvitu:
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikema-lainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas- oranzi värvusega (vask). 22.Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 12- 7 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis Kui materjal neelab kõiki
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 17. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. (10.4.4, 10.5), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine (10.4.4, 10.5, 10.6), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis
footoni ligikaudu sama lainepikkusega (joon 12-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 26. Mittemetallide optrilised omadused. Valguse murdumine, peegeldumine ja neeldumine. 12.4.1 Valguse murdumine Kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab ta osa oma energiast, tema kiirus väheneb ja ta kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n: Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 1,9
ligikaudu sama lainepikkusega Joonis 10-2(joon 10-2 b). See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine (10.4.4, 10.5, 10.6), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et
annaabi.ee 
