valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt.
28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon?
klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel?
klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem? Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel?
v Fl=jõud q=laeng B=mag.induktsioon v=laengu kiirgus x=nurk B ja v vahel 14. Kirjutage Einsteini fotoefekti võrrand ja selgitage võrrandis esinevate füüsikaliste suuruste tähendus. Millega võrdub fotoefekti punapiiri sagedus? (3p.) hf=A+Ek h=Plancki konstant f=valguse sagedus A=elektronide väljumistöö Ek- elektronide kineetiline energia m=el. mass v= elektronide kiirus hf= A + mvruut/2 Ek=0J Fp=A/h h=6,62*10-34 J*s 15. Kasutades peegeldumisseadust, konstrueerige kiire edasine käik ja märkige joonisele normaalid, langemisnurgad ja peegeldumisnurgad. (3p.) 16. Milliste tuumaosakestega tuleb antud tuumasid “pommitada”, et toimuksid järgmised termotuumareaktsioonid? Täitke tühikud. ( 3 p. ) 4 1 2 H + H 31 2 He n 1. 1 + 0
· Valgust on MÕNIKORD mugav kujutada kiirena: kiir ei täpsusta, kui suur ja mis suunas on elektromagnetväli, vaid näitan ainult energiat levimise suunda. · Lisaks kiirele on ka veel kasutuses valgusvihk. Valgusvihk ise ei ole valgusenergia, vaid pigem ruumiosa, mis on täitunud valguskiirtest. Vihu puhul ei märgita isegi mitte suunda. = näen kui see kihutab otse silma! Teiseks: kujutatud on peegeldumisseadust! Valgus peegeldub molekulidega kokku puutudes (kuna elektronid käituvad nii nagu nad käituvad). Vaata langemisnurka ja peegeldumisnurka selle sirge suhtes, mis on risti pinnaga (selle sirge nimeks on pinnanormaal) Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA
· Valgust on MÕNIKORD mugav kujutada kiirena: kiir ei täpsusta, kui suur ja mis suunas on elektromagnetväli, vaid näitan ainult energiat levimise suunda. · Lisaks kiirele on ka veel kasutuses valgusvihk. Valgusvihk ise ei ole valgusenergia, vaid pigem ruumiosa, mis on täitunud valguskiirtest. Vihu puhul ei märgita isegi mitte suunda. = näen kui see kihutab otse silma! Teiseks: kujutatud on peegeldumisseadust! Valgus peegeldub molekulidega kokku puutudes (kuna elektronid käituvad nii nagu nad käituvad). Vaata langemisnurka ja peegeldumisnurka selle sirge suhtes, mis on risti pinnaga (selle sirge nimeks on pinnanormaal) Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA
Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt Mis juhtub valgusega, kui ta õhus levides jõuab sileda veepinnani? Miks on tantsu lihtsam õppida, kui seisad näoga sama suunas kui õpetaja? Milline on erinevus sinu ja su peegelpildi vahel? Kes meist pole imetlenud puude peegelpilti siledalt järvepinnalt või ennast peeglist. Füüsikud nimetavad peegeldusi siledatelt pindadelt kujutisteks. Kus ja kuidas need tekivad? Valguse peegeldumisseadust tundes pole ku- jutise asukohta raske leida. Vaatleme jooniselt, kuidas saab leida tasapeegli ette asetatud valguspunkti S kujutise asukohta. Valguspunktist S väljuvad kiired kõigis suundades. Uurime välja, mitmest kiirest piisab, et leida valguspunkti kujutise asukohta. Foto 3.12. Kõvera puu peegeldus Joonis 3.13
asemel tegemist näiva fookusega. Kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: · optilise teljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; · fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on paralleelne optilise teljega; · peegli keskpunkti O langevat kiirt, mille langemisnurk on võrdne langeva kiire ja peatelje vahelise nurgaga. Kasutades peegeldumisseadust, saame leida ka peegeldunud kiire. 50 7.12.4. Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi. Optikariista joonsuurendus sj näitab , mitu korda on kujutise joonmõõde suurem eseme joonmõõtmest. Nurksuurendus sn näitab, mitu korda on vaatenurk läbi optikariista vaadates suurem vaatenurgast palja silmaga vaatamisel.
annaabi.ee 
