piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt vähem) – vari. 8. Millist varju nimetatakse täisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab
tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi. Liigid: 1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajus peegeldumine 18. Sõnastada valguse peegeldumise seadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga
Pendel lahti lastes, kineetiline energia kasvab ning saavutab maksimumväärtuse tasakaaluasendisse jõudmisel. Mehaanilise võnkumise korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. 14. Sõnasta Huygensi printsiip, tee selgitav joonis Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15. Millist nähtust nimetatakse peegeldumiseks? Sõnasta peegeldumisseadused . Tee joonis Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Peegeldumisseadus: 1) valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga 2) langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 16. Millist nähtust nimetatakse murdumiseks? Sõnasta murdumisseadused. Tee joonis
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas mitmetahuline ning
Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt. Valge, must ja hall pind - Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest vähemalt 95%, loetakse valgeks. Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest alla 5% loetakse mustaks. Keha pinda , millele peegeldub pinnale langevast valgusest 5% - 95%, loetakse halliks.
Mis on kajalood? Kajalood on vahend, mida kasutatakse vee sügavuse mõõtmiseks ja kala vee all leidmiseks. Kajalood püüab kinni kõik mis liigub vee all, tuvastades akustilise energia impulssite kaja. Kuidas see töötab? Kajalood kastutatakse spordi, kaubandus ja harrastuskalapüükides. Tegu on seadmega, mis saadab paadi alla paigutatud kiirguri (anduri) kaudu impulsse (helilaineid) ning arvestab, kui kaua kulub aega signaali jõudmiseks veekogu põhjani ja sealt tagasi kiirgurini peegeldumiseks. Mida lühem on signaali tagasijõudmiseks kulunud aeg, seda madalm on veekogu. Kui impulsse on rohkem kui üks, siis võib arvata, et tegemist on kalaga või muuga vees oleva objektiga. Kes kasutab? Kajaloodid jagunevad enam-vähem kolme rühma: *Sügavusmõõtjad : Näitab ainult vee sügavust ( kasutatakse tavaliselt purjetamisel ) *Kalaleidjad : Mõõdab sügavust ja joonistab ekraanile ka põhjareljeefi koos kaladega ( kasutatakse harrastuskalapüügis)
Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit
mille tähiseks on kreeka tähestiku täht beeta. Valguse peegeldumise korral kehtib seadus: peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib peegeldumisel mitmesusgustelt kehadelt, tolmult õhus, udult, lumelt. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Must pind neelab suurema osa valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa valgusest. Keha pinda, millelt vähemalt 95% peegeldub pinnale langevast valgusest, nimetatakse valgeks. Mustalt pinnalt peegeldub alla 5%. Kega pinda, millelt peegeldub 5%-95%, nimetatakse halliks. Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib
Valguse levimisel optiliselt ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. valguse murdumine optiliset hõredamast valguse murdumine prismas keskkonnast optiliselt tihedamasse keskonda näiteks õhust klaasi. *VALGUSE TÄIELIK PEEGELDUMINE Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumistkahe läbipaistva keskonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Väiksemat langemisnurka , mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult klaasi tagasi.
*Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSALLIKAD *Levimine *Peegeldumine *Hajus peegeldumine *Täielik peegeldumine *Neeldumine *Murdumine *VALGUSNÄHTUSED *Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. *Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. *VALGUSE LEVIMINE *Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. *VALGUSE PEEGELDUMINE *Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. *Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. *VALGUSE MURDUMINE *VALGUSALLIKAD *OPTOELEKTROONIKA *VALGUSE KASUTAMISE RAKENDUSALAD
Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Murdumisnäitaja näitab, kui palju valgus kindlasse keskkonda üleminekul murdub Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus valgus neeldub või muudab levimissuunda. Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). Dispersioon- nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. Valguse dualismkaksik loovus, avalduv valguse lainepikkuste juures,valgus levib nagu laine, neeldub nagu osakeste voog Footon- portsjon energiat
8.Mis on valguse murdumine? 9.Sõnastada valguse murdumisseadus, teha joonis. 10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed
Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti
Valguse ja aine vastasmõju 1. Mida nim. valguse peegeldumiseks, sõnasta valguse peegeldumisseadus? 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? 3. Mis on valguse murdumine? 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodl...
Valgus millel puudub suund , nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda , mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegel pinnaks. Keha pinda mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. *VALGUSE NEELDUMINE Tumedad kehad neelavad suure os valgusest ja peegelduvad vähe see tõttu soojenevad need kiiremini. Heledad kehad peegeldavad suure osa vagusest ja see tõttu soojenevad need aeglaselt. Energja ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. *NÄGEMINE Nägemiseks on vaja valgust.
madalarõhuline naatriumlamp 1932sel aastal. See oli keskmise tõhususega, kuid saavutas märgatava kasutusvõimsuse 1960ndaks aastaks. Valgusnähtused Levimine Peegeldumine Hajus peegeldumine Täielik peegeldumine Neeldumine Murdumine Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. Valguse neeldumine Mida tumedam on keha Mitu % pind, seda rohkem Keha valgust peegeldab valgust kehas neeldub Kriitpaber 85 ja vähem peegeldub. Valguse neeldumisel Kirjutuspaber 6080 kehtib energia jäävuse Värske lumi 85
Valguse peegeldumine Maris Saar 8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on
kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse kiirusesse keskkonnas v. 31. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse optilist nähtust, kus valgus peegelduub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 32. Valguse täieliku peegeldumise piirnurgaks nimetetatakse langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90o. 37. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. 39. Kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes korduvalt väike, siis nimetatakse läätse õhukeseks läätseks. 40
Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis.
Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis.
Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha valge. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada kõik üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha värviline. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada ühtegi üleminekut, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha must. Gaasides toimub valguse kiirgumine teisiti kui tahketes ainetes
(beeta) Langemis nurk ja peegeldumis nurk: Peegel Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel. Valguse hajus peegeldumine Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse peegeldumine mattpinnalt: Valguse neeldumine Peegelpind peegeldab ühte suunda. Valge pareb peegeldab valguse igasse suunda. Valguse energia kehaga kokku puutudes muutub soojuseks. Tumedad pinnad neelavad rohkem valgust kui heledad. Nägemine Nägemine on meile väga oluline. Nägemiseks on vaja valgust. Mida eredam on valgus,
hakkab eralduma pigmenti nahk päevitub. Ultravalguse poolt edasi kantav energia on võrreldes nähtava valgusega suurem, mistõttu suurtes kogustes ultravalguse (eriti väga väikese lainepikkusega UV) neeldumine inimkehas võib olla tervisele kahjulike tagajärgedega. Päikeselt lähtuvast UVst jõuab Maapinnani vaid tühine osa suurem osa UVst neeldub Maa atmosfääris sisalduvas osoonikihis. Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Millist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks? Laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise Mida iseloomustab keskkonna absoluutne murdumisnäitaja
Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumise amplituudi järsku suurenemist võnkesüsteemile mõjuva sundiva jõu sageduse kokkusattumisel süsteemi omasagedusega. Ristlained on lained, kus võnkumine toimub lainete levimissuunaga risti. Pikilained on lained, kus võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Lainepikkuseks nimetatakse kahe lähima ühesuguses seisundis (faasis) oleva punktivahelist kaugust. Laine peegeldumiseks nimetatakse laine suuna muutumist laine põrkumisel vastu takistust. Lainete interferentsiks nimetatakse nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest lainete kohtumisel tõketega. Lainefrondiks nimetatakse laine levimissuunaga risti olevat pinda, millel laine võnked on
Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldub valgus kõikvõimalikes suundades, sellist peegeldumist nim hajuks e difuusseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Peegelpind on täiesti sile. Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, sest ta hajub väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike valgustab kuu tagumist poolt rohkem kui eesmist. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse
Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga
Valguse hajus peegeldumine Paber tervikuna peegeldab sellele langenud valguse kõikvõimalikes suundades. Valgust, millel puudub kindel suund nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse neeldumine Must pind neelab suurem osa pealelangevast valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa pealelangevast valgusest. Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust keha neeldub ja vähem peegeldub. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Nägemine
Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille
Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. 33.Valgustugevus ja selle seadus. *Valgusvoog ruuminurga ühiku kohta.(I=/). 34.Valguse peegeldumine ja selle seadus. *Valguskiire tagasipöördumist peegelpinnalt nimetatakse valguse peegeldumiseks. Peegeldamise puhul kehtivad 2 seadust: a)Kiire langemis- ja peegeldumisnurk on alati võrdsed(=), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus. *Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe
Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha valge. Kui aine aatomites 2 elektronid ei saa sooritada kõiki üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha värviline. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada ühtegi üleminekut,
klassile __________________________________________________________________________ Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. 26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem?
asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. 26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir,
asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. 26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir,
Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi või levib ainult mõnest valgusallika osast. Täisvari on valju osa, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi. Poolvari on varju osa, kuhu valgus levib ainult mõnest valgusallika osast. VALGUSE PEEGELDUMINE JA MURDUMINE Valguse peegeldumiseks nim nähtust, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langev kiir kujutab valguse levimise suunda enne peegeldumist. Langev kiir ja pinna ristsirge moodustavad langemisnurga. Peegeldunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast peegeldumist. Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Valguse peegeldumise seadus: valguskiire peegeldumisnurk on võrdne
jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. 5. Valguskiire pööratavuse seadus - kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5)Valguse polarisatsioon. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. II variant
Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse teme absoluutseks murdumisnäitajaks ( n1 ja n 2 ). 5) Valguskiire pööratavuse seadus. Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks 45. valguse interferents- Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Reaalne elektromagnetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega.Ka levimissuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikkuste vahemik = max min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul = 0
keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. V 1
peegeldumisega kaugsided. Mida väiksem on lainepikkus, seda vähem D- ja E-kiht lainete levikut segavad, esmatähtsaks muutub siis kõige kõrgem, F-kiht, kust peegeldumise korral on hüppe maksimumkaugus ca 4000 km. Seetõttu on 20 meetri laineala suvisel ajal tavaliselt aktiivne ööpaevaringselt. Talvisel ajal võib F-kiht öösiti olla nii õhuke, et ei suuda enam laineid peegeldada ja levi kaob. 20 meetrist lühematel lainepikkustel on raadiolainete peegeldumiseks vajalik F-kihi suur aktiivsus, vastasel juhul lähevad lained sealt läbi ja kulgevad edasi maailmaruumi. Seetõttu 20 meetrist lühemad lained öösiti tavaliselt sulguvad. Päikese aktiivsuse madalseisus võivad nad suletud olla ka päevasel ajal, 10 meetri laineala ongi siis suurema osa ajast "surnud". Seevastu Päikese aktiivsuse haripunktis võib kauglevi esineda ka näiteks 50 MHz lainealal kui ka öisel ajal neil lainepikkustel, kus seda tavaliselt ei juhtu. (Ibid., 20)
Labipaistvad kehad lasevad labi koik varvused. Varvilised filtrid: ? punane filter laseb labi punast valgust, ulejaanud varvused neelduvad, jne Varvilised objektid: ? punane objekt peegeldab punast valgust, ulejaanud varvused neelduvad; jne OPTIKA Valgus levib uhtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jouab mingi teise keskkonnani. Kahe keskkonna piiril muudab valguskiir levimissuunda. Kui valgus poordub tagasi esimesse keskkonda, siis nimetatakse nahtust peegeldumiseks. Langemisnurk ? on nurk langeva kiire ja pinnanormaali vahel. Peegeldumisnurk ? on nurk peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahel. Pinnanormaal on langemispunktis peegeldavale pinnale tommatud ristsirge Peegeldumisseadused Langemisnurk vordub peegeldumisnurgaga ? = ?. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis peegeldavale pinnale tommatud pinnanormaal uhes tasandis. Murdumine
(Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5p.Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat
jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 44. Valguse interferents Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0
jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Φ (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat
nähtusi. Et sellised nähtused kaasnevad vaid lainetega ega saa muudel juhtudel aset leida, on nende esinemine tõestuseks sellest, et tegemist on just lainega. Lainete peegeldumine • Kõik me oleme kokku puutunud sellise nähtusega nagu kaja. Kui hõigata mägedes või metsaäärsel lagedal, siis kuuleme enda tekitatud heli hetke pärast uuesti. Mõnes suures ruumis võib heli üsna kauaks kõlama jääda. Tegemist on helilainete peegeldumisega. • Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine Jõudes teise keskkonda, võib laine selles edasi levida. Seejuures levimissuund sageli muutub. Tegemist on laine murdumisega. Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. Murdumise põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades. Lainete interferents
valgust ei näegi. Aga mis saab, kui langemisnurka veelgi suurendada? Siis peaks murdumisnurk olema veelgi suurem, seega suurem kui täisnurk! Kas see tähendab, et valgus tuleb vee ja õhu lahutuspinnalt vette tagasi? Katsed kinnitavad, et just nii see on. 40 Nähtust, kus valgus optiliselt hõredamasse keskkonda levimise asemel pee- geldub täielikult esialgsesse keskkonda tagasi, nimetatakse valguse täielikuks peegeldumiseks. Sõna täielik on siin igati omal kohal. Sest siin tõepoolest peegeldub tagasi kogu valgus. Olemegi jõudnud juhtumini, kus vaadates vee alt veepinna suunas suure nurga all, näeme peegeldunud veekogu põhja. Muidugi on selleks vaja, et vesi on puhas ja valgust piisavalt. Kui suur peab valguse langemisnurk olema, et täielik peegeldus aset leiaks? See oleneb sellest, kui palju erinevad nende keskkondade optiliselt tihedused, mille piirpinnal valgus levib.
ühes tasandis. Peegeldunud nurga intensiivsus on seda suurem, mida suurem on langemisnurk. 5) Valguskiire pööratavuse seadus: Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks. Fotomeetria Valgusallikate valgustugevuste või valgusvoogude võrdlemiseks kasutatavaid riistu kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm). Visuaalsete fotomeetrite ehitus põhineb silma võimel piisavalt täpselt kindlaks teha kahe kõrvutise pinna heleduste võrdsust. Fotomeetria objektiivsed meetodid jaotatakse fotograafilisteks ja elektrilisteks.( Fotograafilised meetodid põhinevad
-) Mööda maad liigub kuu vari, mille diameeter on 270 km. -) Täiuslik päikesevarjutus algab ja lõppeb osalise päikesevarjutusega. -) Samas kohas on täiuslik päikesevarjutus nähtav keskmiselt isa 200a. tagant. -) Eestis on järgmine täiuslik päikesevarjutus nähtav aastal 2126. -) Kuuvarjutus tekkib, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu on Maa täisvarju koonuses. 2.1.7. Valguse peegeldamine * Valguse peegeldumiseks nimetatakse füüsikalist nähtust, mille puhul valgus langeb kahe keskkonna lahutus pinnale, pöördub esimesse keskkonda tagasi, kas täielikult või osaliselt. Valguse Peegeldumine Hajus valguse peegeldumine Peegeldumine peegelpinnalt Peegeldumine tasa peeglilt Peegeldumine sfääriliselt peeglilt -) Hajuspeegeldumine esineb pindadelt, mille konarused on suuremad valguslaine pikkusest
paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks. Paralleelse valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt - ,ujutame langevat valgusvihku kahe kiire abil ja tähistame need tähtedega A ja B. Konstrueerime peegeldunud valgusvihu ja tähistame peegeldunud kiired vastavalt A´ja B´ Peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valguse kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Must pind neelab suurema osa pealelangevast valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa pealelangevast valgusest. Mida tumedam on keha pind, seda gohkem valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise
kiirgub väga palju erineva lainepikkusega valguslaineid, mis annavad pideva spektri. Pidev spekter on omane hõõguvatele tahkistele ja vedelikele. Kehade värvus. Osa valgust neeldub aines. Mis on neeldumine? Neeldumine on protsess, mille käigus valgusenergia muutub aine siseenergiaks – soojuseks. Ei neeldu seda värvi valgus, millist värvi keha on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Kui kehale langevas valguses on selliseid laineid, mille sagedus vastab mõne valentselektroni omavõnkesagedusele, siis see elektron ergastub ja aatom kiirgab sama sagedusega valgust . Nii tekibki peegeldunud valgus: keha neelab teatud sagedusega valgust ja kiirgab sama sagedusega valgust, tegemist on optilise resonantsiga. Üldiselt võib öelda, et kui elektronid saavad sooritada sundvõnkeid igasuguse nähtavasse piirkonda kuuluva sagedusega, siis on keha valge
Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 55 56 Valguse peegeldumine Valguskiir levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuab mingi teise keskkonnani. Seal muudab kiir levimissuunda. Kui valgus pöördub esimesse keskkonda tagasi, siis nimetatakse nähtust peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt, viimasel juhul läheb osa valgusest üle teise keskkonda (kas läbib seda või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil
Millise katsega saaks seda väidet kontrollida? 3. Valguse peegeldumisseadus Mis on üldse peegeldumine? See on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Kas peegeldumisseadus kehtib ka karedalt pinnalt peegeldudes? Jah, sellist peegeldust nimetatakse difuusseks peegeldumiseks ehk hajumiseks. 4. Valguse murdumise seadus Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Nurka nimetatakse langemisnurgaks ja nurka nimetatakse murdumisnurgaks. Katsetest selgus, et sin / sin = const. Seda konstanti nimetatakse murdumisnäitajaks. Eristatakse absoluutset ja suhtelist murdumisnäitajat. Absoluutne murdumisnäitaja n = c / v, kus c on valguse kiirus vaakumis ja v kiirus antud keskkonnas. Suurim absoluutne
annaabi.ee 
