Ebaõiglaselt isa tapmise eest süüdistatav Mitja võtab süü omaks. Kõigi ühine kannatus on elu pant. Mitja ainus väljapääs on Aljosa. Aljosal on suur roll raamatu lõpus (headuse ilu ja kaasinimese eest hoolitsemine). Dostojevski jutis tähelepanu inimhinge keerukusele ning uuris selle seadusi ja vastuolusid. Kujutas inimpsüühika sisemisi vastuolusid mõtte- ja tundemaailma, teaduse ja alateadvuse vahel ning üleminekuid ühest meeleolust teise. Kirjaniku looming on mitmetahuline. Peegeladab inimese elu ja sotsiaalseid suhteid. Tema realism on eriline- võimaldab näidata elu sügavamaid seaduspärasusid ja arenguteid. Tammsaare on teda tõlkinud. 23)Tammsaare,,Tõde ja õigus,,- saamisloost, teose filosoofiline tagapõhi, autobiograafilised sugemed. Teose ainestik pärineb igas köites eri keskkonnast ja eri ajajärgust. Kolm esimest köidet on tihedalt seotud Tammsaare elukäiguga, seega paljuski autobiograafilised. Ometi seadis kirjanik eesmärgiks tõsielu mitte matkida
Sellised inimesed on vaja tema arvates tappa. Sotsiaaldarvinism Darvini õpetus projitseeriti ühiskondlikele protsessidele. Olemas on loomulik valik ja ellu jäävad parema kohastumusega, tugevamad inimesed. Jutustus lõppeb von Koreni lüüasaamisega täiesti ootamatult ilmneb, et Lajevski ja Nadezda on võimelised muutuma. Nad hakkavad tööle. Von Koren kinnitab, et ta eksis, kuid ta ei tea, mis neist edasi saab. Ta ütleb lõpuks, et keegi ei tea tegelikku tõde (see peegeladab ka Tsehhovi seisukohta). ,,Palat nr. 6" Tsehhov kujutab tegelast, kes on jutustuse alguses haigla peaarst. Ragin on intellektuaal. Ta peab väljavalituks neid, kes mõtlevad. Inimeste ravimise jätab ta unarusse. Haigla on lagunemas. Kõige kohutavam koht on palat nr 6, kus viibivad vaimuhaiged. Seal on valvur Nikita, kes peksab haigeid. Keegi ei astu nende vastu välja. Dr Ragini arvates polegi see oluline. Oluline on intellektuaalne tegevus. Suhtlema peab ka intellektuaalidega
annaabi.ee 
