SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA
halb. Tagamaks inimeste rahulolu ja ültse ühiskonna rahulolu hakati töölisklassi probleemidele
lahendust otsima. Sotsiaalpoliitiline kui ka sotsiaalpedagoogiline aktiivsus tõusis. Noorte ja laste
kasvatusoludele hakati rohke tähelepanu pöörama. Seoses kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud
probleemide pirurdamiseks ja leevendamiseks tekkis uut laadi pedagoogliline aktiviteet, mis järk
järgult instutisionaliseerus ja proffesionaliseerus. Vanemaid hakati nõustama, tekkisid lasteaiad,
rahvakoolid, klubi ja ringitegevused ning lastekodud.
Sotsiaalpedagoogiline praktika hakkas Saksamaal jõudsalt kujunema 19. sajandi teisel poolel, ajal mil
toimus industrialiseerimine ja urbaniseerumine (Lorenz, 2008: 628; Hämäläinen, 2001: 37;
Hämäläinen,
annaabi.ee 
