(Mälestusi, 1991) Järgnevalt toon ülevaateks välja tema loomingust mõned teosed ja artiklid: 1959. aastal. Eesti keele grammatika. V klass. – Nõukogude Kool, nr 2 (Enn kirjutas retsensiooni sellele õpikule). 1963. aastal. Vanuselised iseärasused. – Tln.: TPedI. 1963. aastal. Loomapsühholoogia. Eritoimetus.- Tln. 1967. aastal. Ergutamisest ja Karistamisest. Koost.I.Unt.Tln. 1968. aastal. Psühholoogia õpik pedagoogilistele instituutidele (tõlge). Tln. Valgus. 1969. aastal. Mis on arengupsühholoogia? Nõukogude Õpetaja,- 17.05. 1972. aastal. Kuidas Õppida? – Tln. Valgus 1975. aastal. Ajaloo teaduskonnas õpitavate erialade kutsekirjeldused. Trt. 1975. aastal. Üldpsühholoogia. Õpik pedagoogilistele instituutidele (esimese peatüki tõlge). Tln. Valgus. Terve tema teoste ja artiklite nimekirja võib leida raamatust „Mälestusi“, kus on välja toodud 166
Ewald Leonhard Stefan Isidor Ewaldi õde Sybille Ewaldi ema Ewaldi isa Tom Jasper Mary Peter Märra Goldener Proua Pickpeer Kokkuvõte Alguses oli see väga väga igav raamat, aga pärast poole loo arenedes läks raamat paremaks. Kokkuvõttes mulle isegi natuke meeldis see raamat. Autorist Christine Nöstlinger (sünd. 1935 Viinis) on tuntud, armastatud ja paljuloetud laste- ja noorsookirjanik, kes läheneb uudselt pedagoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele. Teosed on fantaasia- ja huumoriküllased. Ta on pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu: Hans Christian Anderseni preemia, Saksamaa noorsookirjanduse auhinna, Austria laste- ja noorsooraamatu auhinna jmt. Tarbegraafikat õppinud Chr. Nöstlinger kirjutas usinalt ka päevalehtedele ja ajakirjadele ning tegutses tükk aega raadiotoimetajana. "Mida kõikidest minu raamatutest kindlalt võib leida, see on lapsele elu kannatlik
olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele: siht või eesmärk saavutada kõrgeid tulemusi täiskasvanute klassis, antud alale optimaalses tipptulemuste tsoonis liigutuslike võimete ärakasutamise efekti sõltuvus noorte sportlaste ealistest
mitmekülgselt lapse eluringi kuuluvaid mänge ja töid-tegevusi. Hoiak on soe, suhe lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt loogiline ja humoorikas ning loob elavaid pilte. Looming: ,,Aadu läheb lasteaeda", ,,Edev elevandipoeg", ,,Koer taskus", Kõik räägivad" Eno Raud looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: ,,Mõru kook", ,,Telepaatiline lugu", ,,Lugu lendavate taldrikutega", ,,Helikopter ja tuuleveski", ,,Sipsik", ,,Naksitrallid" NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAD LASTELUULETAJAD Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid
õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. Normaalse klassidistsipliini kindlustamise seisukohast on otsustava tähtsusega õppeaasta algus
teovõime, ühiskondlik identiteet, osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Integratsiooniga seonduvad probleemid need asjad, mis takistavad meil eesmärgi täitmist. Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega ja nende leevendamisega. Sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida konkreetsete uurimisteemade alusel, mis keskenduksid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogika uurimisvaldkonnaks võib seega pidada inimese subjektsuse kujunemist ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Sotsiaalpedagoogilisest teooriast võib rääkida vähemalt kolmes põhitähenduses:
preventatiivsele (ennetavale) tegevusele V loeng - 19.03.14 Teacherthoughtbubble.tumblr.com Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid põhidefinitsioonist tuletatuna: Ühiskonda integreerumine Integratsiooniga seonduvad probleemid Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega Mollenhauer 1996: sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida uurimisteemade alusel, mis keskenduskid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuskid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogilised teooriad saab jagada kaheks: teooriad, mis seotud probleemidega, teooriad, mis seotud lahendustega neile probleemidele Hämaläinen 3ks: Enesemääratlusteooria mis on sotsiaalpedagoogika? (kuhu paigutub teadusena, millised on praktikad?) Raamteooria teadusliku aluse teooriad (nt Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria jne)
Ühesõnaga naine kui unenägu, pisut ehk isegi ehmatav oma ebareaalsuses. 16. Jaan Oks JAAN OKS 1884-1918 Pärit Saaremaalt. Õppinud Kaarma seminaris. Tema isa oli kooliõpetaja ja ka Oks ise üritas saada kooliõpetajaks. Kaarma seminari lõpetajal ei olnud võimalik saada õpetaja kutset kuna ametik keskvõim ei tunnistanud rüütekonna diplomit. Kutse saamiseks tuli teha eksamid mingi muu riikliku õppeasutuse juures. Oks läks selleks Haapsallu pedagoogilistele kursustele ja selle õpetamise järel läks Läänemaale Massu kooli õpetajaks. Teda mäletatakse kui väga head kooliõpetajat, kes oli maasool. Segatud ka 1905 aasta revolutsioonisündmustesse, ei võtnud küll aktiivselt sellest osa. Tema elukäigus mingil hetkel ta otsustas Massust lahkuda ja minna Venemaale Samara kubermangu, kus oli vana eestlaste asundus ja sinna vajati köster-kooliõpetajat. Ei tea, kas ajendatuna seiklushimust või
suunama energia hetkel olulisimatesse valupunktidesse, vältides ka Hämäläinen oma eestikeelses raamatus (2001,47). tegevusi, mis on sotsiaalpedagoogile ehk loominguliselt Mollenhauer ise peab kõige lootustandvamaks paeluvamad, aga mitte nii akuutsed (Schaarschuch 1996, 865- sotsiaalpedagoogika defineerimist teatud uurimisteemade alusel, 866). mis kesken-duksid kõdu- ja koolivälistele pedagoogilistele Klaus Mollenhauer, Teise maailmasõja järgne probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide kauaaegne juhtiv saksa sotsiaalpedagoogika teoreetik, käsitleb põhivaldkondadest. Eelkõige peab Mollenhauer silmas oma artiklis (1996) sotsiaalpedagoogika mõiste määratlemisega põlvkondadevabeüse..hariduse, .vaesusega seotud pedagoogilise seotud küsimusi
Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. Õpetaja kui klassi juht ja suunaja. Õpetajad saavad juhtida klassi vähemalt neljal viisil
lisus, näitlik kus, eakohasus, individualiseerimine jt. Olles aga üldised, ei ava need näitlikkus, eakoha- sus, individualisee- printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud rimine jt anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeninguspetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele. 1. Siht või eesmärk saavutada kõrgeid tulemusi täiskasvanute klassis, antud alale opti- maalses tipptulemuste tsoonis. Tulemused sportliku täiustamise ja kõrgema meisterlik- kuse etapil on etaloniks, mille poole püüeldakse. 2
annaabi.ee 
