Kirjanduses silma ei paistnud, ka oma küpsuskirjandi hindeks sai 3- Õpetajatöö 1929. valiti Hint Rootsiküla algkooli õpetajaks. Seal oli ta õpetajaks ka oma õele ja nooremale vennale. Pani suurt rõhku kirjandusele (hinne kujunes kolmes osas: sisu,stiil,keel) 1936. aastal õnnestus Hindil saada õpetajatöö Tartu linna 3. poeglaste algkooli ( samal aastal abiellus D. Vaarandiga ) Hindi käremeelsed sõnavõtud pedagoogilistel nõupidamistel äratasid ka võimude tähelepanu. ( 1938 kutsuti ta poliitilisse politseisse) Edasine elukäik 1940. aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten)
Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa sõnaraamatu (,,Das Deutche Wörterbuch") koostamist, valmis 1961a. Looming: Laste- ja kodumuinasjutud( ,,Kinder-uud Hausmärchen") 1812-1815. Grimmide muinasjuttude eesmärgiks oli autentsuse säilitamne, W.Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid mutsid kirjanduslikumaks. Rahvasuust kirjutatuna tahtis rahvas õnneliku lõpuga jutte. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale. Muinasjutud: Punamütsike, Kuus luike, Okasroosike, Greif-lind, Tuhkatriinu, Tiiginäkk, Vennake ja õeke, Vaene möldripoiss ja kassike, Lumivalgeke, Hunt ja seitse kitsetalle, Hans ja Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik
Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J
visatud kopikate pärast tolmus rüselesid. Jaanil oli luulekalduvus juba varases eas. Näiteks tegi ta 9-10 aastasena sigadega põllule minnes laulu ,,Väljale". 5 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks Ta õppis Kaarma Õpetajate Seminaris 4 aastat (1898-1902). 1903-04 töötas Oks Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana. Aasta hiljem täiendas ta end Haapsalus pedagoogilistel kursustel ning omandas sellega min.-kooli õpetaja kutse. 1905a. saigi temast õpetaja Läänemaal Massu vallakoolis. Ta võttis seal tegevalt osa rahva haridustööst ja tulunduslikest üritustest, äratades ühtlasi tähelepanu oma "boheemlikkude" eluviisidega. Selle järel näivad algavat ta rännakud ja ühtlasi ka kirjanduslik tegevus. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Konfliktide tõttu vallandati Oks
mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid. Kasvatuse ülesannet nähakse individuaalse maailmapildi kujunemise jaoks materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteadusele omased jooned on põhjendatavus; avalikkus ja edastatavus; kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus; edasiarenemine. Teaduslik tegevus on pidev liikumine tõe suunas. Tänapäeval räägitakse palju alternatiivpedagoogikast. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on järgmistel pedagoogilistel reformliikumistel: · Montessori-koolid · Dalton-koolid · Waldorf-koolid · Freinet-koolid · Jena-koolid · alternatiivkoolid Progressiivse liikumise ehk uue kooli taotlus oli luua endisest vabam ja õpilaskesksem kool. Lapsele tuli anda vabadus liikuda ja vabadus teha tööd omal viisil. Tähtsaks peeti käelist tegevust. Rõhutati koostööd ja rühmatööd. Progresiivpedagoogika vaimne isa ja liikumise looja oli ameeriklane John Dewey (1859-1952).
R. Kaplani ja S. Kaplani uurimus näitab, et loodus maandab pingeid, inimese keskendumisvõime paraneb, spontaanne tähelepanuvõime kasvab. Muutume erksamaks, rahulikumaks, vähem konfliktseks ning loomulikult tervemaks. Tulemused on näidanud, et õuesõpe alandab stressi ja langetab kortisoolitaset õpilaste, eriti poiste seas. Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest Kaalukatel tekstipõhist õppimist puudutavates uuringutes on ometi ilmsiks tulnud, et tekstide kasutamine pedagoogilistel eesmärkidel on pannud aluse teatud erilisele õppimisviisile. Dahlgren ja Ohlsson toovad oma käsitluses välja, et isegi lastel, kes ise veel lugeda ei oska, on arenenud arusaam teksti funktsioonist. Ahvatlev on mängida mõttega, et kui õppimine eraldus muudest tegevustest nagu rahvakoolide rajamise tulemusena juhtus, kaasnes sellega teatud kultuuriline väärarusaam, kuidas tekste õppevahendina kasutama peaks.
Uurijate jaoks on tõepoolest mugav ja lihtne hoiduda vaevast ning toetuda kõigil võimalikel juhtudel fiktsiooniteooriale, kui leitakse sellele psühholoogiline või pedagoogiline põhjendus, kuid kas selline seletus on õige ja lõplik, on hoopis iseküsimus." (Harva 1942: 236). Kokkuvõtvalt fiktsiooniteooria kohta · Rahvapärimuses tsirkuleerib uskumusteate sarnaseid ütlusi, mida pärimusekandjad ise uskumusena (enam) ei käsitle · Pedagoogilistel eesmärkidel kõnelevad täiskasvanud lastele väljamõeldud olenditest, kes tulevad esile ainult fiktsioonides. · Fiktiivsed olendid saab ja tuleb pärisusundilistest olenditest lahus hoida, sest nendega ei seostata teisi uskumusi ning neist ei kõnelda ka usundilisi jutte. · Fiktsioone kõneldakse ka (päris)rahvausundi vaimolendite kohta, kuid siis kujutatakse neid teisiti kui uskumustes ning usundilistes juttudes. 23
Viimsel teekonnal Haapsalu Vanale kalmistule saatsid teda sel kõledal ja tuulisel päeval lähedased, sõbrad, austajad, mõned kolleegid ja kogu kodulinna rahvas. 3.1.1.Cyrillus Kreegi perekond Cyrillus Kreek oli abielus kaks korda. Tema esimene naine Maria Blees oli rootslanna, kes sündis Noarootsi kihelkonnas Riguldi vallas Höbringi külas 1893.aastal. Maria lõpetas Haapsalus saksakeelse tütarlaste algkooli ning omandas seejärel õpetajakutse pedagoogilistel kursustel. Cyrillus Kreegi ja Maria, pereringis Meesi Bleesi abielu laulatasid Haapsalu Maria- Magdaleena koguduse preester Karp Eberling ja diakon Andrei Jürisson 28. juunil 1918. aastal.Cyrillus ja Maria Kreegi suurim muusikaalane ühistöö leidis aset 1921. aastal, kui nad peale õppeaasta lõppu Tartu Kõrgemas Muusikakoolis käisid suvel Noarootsi kihelkonnas rootslaste rahvapärimust kogumas. Maria oli tõlk ja sõnadekirjutaja ning Cyrillus salvestas muusika fonograafi vaharullidele.
Palju tarku kaastöölisi. Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt Rousseau (1712-1778) oli valgustusliku mõtte edasiarendaja. Ta oli ka filosoof, prantsuse valgustus. Üks valgustuse radikaalsemaid esindajad. Paiknes ajas teisiti. Romantismi üks suurimaid mõjutegureid. Oli ka prantsuse sentimentalismi esindaja. Mitmekesine looming teoseid mitmest vallast. Traktaadi-laadsed teosed. Ühiskondlikud ja pedagoogilistel teemadel kirjutised. Kolm tähtsamat tööd: 1. ,,Arutlus teadustest ja kaunitest kunstidest" 2. ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" 3. ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Teda seostatakse ka kolmanda seisusega ei ole aristokraadid, ega preesterkond, vaid kodanlased. Üks tees: inimkond ei ole arengus mitte edenenud, sest rahvaelu pole kergenenud, on toimunud taandareng. Kõik arengud on teeninud halba eesmärki. Moraalse allakäigu põhjuseks on ebavõrdsus
loomulikkuse, millega koduses keskkonnas ringi liikusid. Pahupidise kultuurišoki positiivne külg väljendub selles, et ilmselt oled välismaal midagi õppinud ega ole jäänud ükskõikseks. Õppealane liikuvus, sotsiaalne kaasatus ja mitteformaalne haridus: mõistete mõistmine Maurice Devlin, Søren Kristensen, Ewa Krzaklewska and Magda Nico „Õppealane liikuvus” on füüsiline piiriülene liikuvus, mis on teadlikult korraldatud pedagoogilistel eesmärkidel ja piiratud aja jooksul. Õppealase liikuvuse põhjused ulatuvad siiski kaugemale kultuuridevahelisest teadlikkusest ning seda peetakse ka viisiks, kuidas arendada osalejate isiklikke pädevusi, aktiivset kodakondsust ja tööalast konkurentsivõimet. Õppealane liikuvus, mis tähendab riikidevahelist liikuvust uute teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamiseks, on üks peamisi viise, kuidas noored saavad tulevikus oma tööalast
valdkonnale. Wüster pidas terminoloogiat iseseisvaks interdistsiplinaarseks alaks lingvistika, kognitiivteaduste, infoteooria, kommunikatsiooniteooria ja informaatika kokkupuutepiirkonnas. Lisaks Viinile on klassikalise terminoloogia koolkonnad arenenud ka Prahas, endises Nõukogude Liidus ja Quebecis. Neist kõige omanäolisem on Quebeci koolkond tugeva rõhuga sotsiolingvistikal, keelekorraldusel (kakskeelne, poliitiliselt korrektne ja rikas riik) ning terminoloogiakoolituse pedagoogilistel aspektidel. Praha terminoloo- giakoolkond põhineb sama linna järgi nimetataval funktsionaalling- vistika suunal ning uurib oskuskeelt kui funktsionaalstiili, kõrvuti näiteks ajakirjandusstiiliga. Nõukogude koolkond sai alguse Wüsteri mõttekaaslaste Sergei Tšaplõgini ja Dmitri Lotte töödest. Kuna ka praktilised vajadused olid sarnased (standardimine), siis on Moskva koolkond Viini omale väga lähedane. 54 Terminoloogia
annaabi.ee 
