Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3
Elulugu Glinka sündis 20. mail 1804 Juba sündimisest peale oli aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Looming Glinka taotles oma loomingus rahvuslikkust. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos
aastal 2. veebruaril Siberis, Verhnie Aremzyani külas, Tobolski linna lähedal. Ta oli vene keemik. Poisile pandi nimi vanaisa järgi, kelle nimi oli samuti Dmitri. Mendelejev oli arvatavasti noorim oma 11, 13, 14 või 17 õestvennast. Täpseid andmeid laste arvu kohta pole teada, sest erinevates allikates on erinevad andmed. Peale isa ja ema surma läks 14aastane Dmitri kooli. 1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama. Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast aastast oli ta Peterburgi Ülikooli õppejõud. Aastatel 18591861 töötas Mendelejev Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb
Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks.
Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks
Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks
Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks.
Samamoodi on ka õpetaja eneseanalüüsi aluseks eetikakoodeks, mis annab ette õpetajat iseloomustavad väärtused. Politseiametniku põhiväärtused on ausus, inimlikkus, professionaalsus ja koostöö. Õpetaja puhul on sellisteks väärtusteks väärikus, ausus, õiglus, iseseisvus ja eetilisus. Nii nagu politseiniku tegevuse lõppeesmärk ei ole alati sanktsioonirakendav, nii ka õpetaja ei saa alati jääda kiivalt kinni pedagoogilisse eesmärki, vaid peab vajadusel suutma oma õpilasi, ka igaüht eraldi, toetada, suunata ja ka usaldada. Meelis Juhandi
vajavaid lapsi, kelle suunamine erikoolidesse ei ole soovitav ega otstarbekas. Koolihoones peab saama liikuda ka ratastoolis istudes. Liikumispuuetega ja muude kehaliste puuetega laste peredele tuleb tagada abivahendid lapse koolitamiseks kohalikus koolis või kodus. Kutsealane nõustamine peab olema varakult kättesaadav igale õpilasele. 3.Kutseharidus peab vastama tööturu nõudmistele ja tööandjate ootustele. Kutsehariduse pedagoogilisse ja halduslikku korraldamisse tuleb kaasata kõik tööturu osapooled. Kutseharidussüsteem peab lisaks kitsale erialasele koolitusele pakkuma ka laiemat kutsealast ettevalmistust. Toetame kutseõppeasutustes erialakoolitusele lisanduvat keskharidust. Üks suuremaid kõrghariduse probleeme on see, et Eesti õlikoolid ei võistle mitte väljapoole, välisõlikoolidega, vaid võisteldakse riigisiseselt omavahel. Mis toob kaasa kõrghariduse taseme languse
gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale, kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema. Pean end heaks noorsootöötajaks, tunnen, et just see amet pakub mulle rahuldust ja annab häid võimalusi eneseteostuseks. Pean enda rolli suureks konkreetsetes kohtades, kus noortega tegelen ja arvan, et minu püsimatus ja rutiinitalumatus on sellel alal pigem plussiks, sest
all elu. Sellel teel sattutakse põllule. Ka see, et ellu saab astuda (4), on sama metafoori realisatsioon. Räägitakse ka sellest, et elu käib rada (5), ja et sellel teel võib olla kaaslasi, kes saadavad (6). (1) Minu koolitee algas väikses maa-algkoolis (2) See reis muutis palju minu tuleviku elusuunda. 1938. aastal sattusin tööpõllule, kus leidsin tegevust kolmekümneks aastaks. (3) Leidsin õige tee, sest viisin oma dokumendid /.../ pedagoogilisse kooli. (4) Läksin kantseleisse, sain kätte oma diplomi ja aidaa - astu ellu! (5) Ei tea siin ilmas ühtegi inimest, kelle elulugu ja elutöö ning unistused oleksid sama rada käinud. (6) Selline mälestuskild on mind saatnud läbi aastate.
loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomises kuni oma surmani. Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti Raadioga õpilaste elustiili uurimisel. 1987. aastal kujunes ta õpetajate kongressi ja sellest lähtunud Eesit kooliuuendusliikumise vaimseks ning ideeliseks juhiks. 1975. aastast siirdus Heino Liimets Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegune Tallinna Pedagoogikaülikool), kus töötas kuni surmani pedagoogika ja psühholoogia kateedri professorina, aastast 1985 ka kateedri juhatajana (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa panus Eesti pedagoogilisele mõtteloole Heino Liimets tegeles põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia (raskestikasvatatavus, kasvatav õppeprotsess), diadaktika (rühmatöö), kasvatussotsioloogia
direktoriks selle loomisest (1972) kuni oma surmani." (A. Liimets 1998:10) Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti Raadioga õpilaste elustiili uurimisel. 1987. aastal kujunes Ta õpetajate kongressi ja sellest lähtunud Eesit kooliuuendusliikumise vaimseks ning ideeliseks juhiks. (A. Liimets 1998) "1975. aastast siirdus Heino Liimets Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegune Tallinna Pedagoogikaülikool), kus töötas kuni surmani pedagoogika ja psühholoogia kateedri professorina, aastast 1985 ka kateedri juhatajana." (A. Liimets 1998:9-10) 4 Liimetsa didaktiline teooria Eesti didaktika arengus 5 H. Liimets on didaktikat kõvasti mõjutanud. Järgnevalt püüangi anda ülevaate Tema uurimisprogrammist.
spordihotellis. Tookord mulle tundus, et võimsamat ja vägevamat ja uhkema kohta pole olemaski, olin väga uhke selle üle, et sain seal olla. Saavutasin ka kuulitõukes esimese koha, sest rohkem võistlejaid sellel alal polnud peale minu. Ha, ha, ha... Ja kolmas mälestus, mis seostub mul just nende mängudega on pärit Moskvast. Kui Tatru kooli lõpetasin,pidin asuma tööle, aga minu tubli kursusekaaslane, kes lõpetas punase diplomiga (st olid kõik viied hinnetelehel), asus õppima Moskva Pedagoogilisse Instituuti ja selle kooli ühikaks oli olümpiaküla üks kõrghoonetest .Ehk siis ta elas õppimise ajal Moskva olümpiakülas. Sel korral Moskva jättis mulle taas kustumatud mälestused, aga olümpiakülas pettusin küll: seisid võimsad kõrghooned, aga ümbrus oli räämas ja majade vahel olevad haljasalad oli kui niitmata heinamaad. Loomulikult olümpia ajal see nii ei olnud. Aastaid hiljem aga on tehtud palju dokfilme sellest, mida kõik nõme nõukogude võim
Pärast seda, kui Dmitri isa oli jäänud pimedaks, taasavas tema ema klaasitööstuse, et perele raha juurde tuua. Klaasitööstus oli tegelikult algatatud tema isa poolt, kuid mingi aeg oli see kinni pandud. 1847. aastal, kui Dmitri oli kõigest 13. aastane, suri Dmitri isa ja 15. aastaseks saades põles maha nende klaasitööstus. Järgmisel aastal, kui Dmitri oli 16. aastane, kolis ta kogu perega Sankt Peterburgi, mis oli tol ajal Venemaa pealinn. Dmitri võeti vastu Peterburgi Pedagoogilisse Akadeemiasse, kus oli ka tema isa kunagi õppinud. Selles Akadeemias õppis Dmitri pedagoogiks. Pärast Sankt Peterburgi kolimist suri peatselt ka tema ema. 20. aastaselt avastati Dmitril tuberkuloos, mille tõttu ta pidi tihti voodis töötama. Sellest hoolimata avaldas ta enda teadustöid ning Akadeemia lõpetas ta kooli parima õpilasena. Siiski tema kontrollimatud tujud mõjutasid tema populaarsust õpetajate ja koolikaaslaste hulgas. 1855
· kavandab ja viib läbi laste tervise ja füüsilise heaoluga seotud tegevusi; · osaleb laiendatud juhtkonna liikmena lasteaia arendustegevuses. Juhtkond on juhatajale lasteasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1). Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1.
- fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned: - kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkonda - kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda - oluline tunnus, mis eristab lastekirjandust täiskasvanute kirjandusest: see kuulub väga selgelt kahte erinevasse süsteemi samaaegselt – kirjanduslikku ja pedagoogilisse. - lastekirjanduses raske piiri tõmmata ilukirjanduse ja muu teksti vahel (ka lasteentsüklopeedia võib olla väga poeetiline jne) 2. Lapse ja lapsepõlve mõiste. Lastekultuur (Wikipedia) Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Suguküpsuse algus on individuaalselt varieeruv, ent arvatakse, et lapsepõlve ülempiir saabub u 11-13 aasta vanuses. Lapsepõlv jaotatakse neljaks osaks: 1. väikelapseiga (kuni 1a) 2. varane lapsepõlv (1-3a) 3
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
kadunuks jäänud, ent õnnelikul moel pöördub üks neist romaani lõpus tagasi). Ramazan väljendub koosolekuil ning ka üldse, äärmiselt lakooniliselt, ning asjatundlikult, kaitseb noori. Tolleaegse ideelisuse nõuet järgides on tema lähim abiline venelane (Vassiljev). Iljas Äfandijev (1914) Sündis Karabahhis Füzuli rajoonis. Õppis Füzuli Põhikoolis ja Parliya Mektep'is. Töötas mõnda aega õpetajana, astus Aserbaidzaani Pedagoogilisse Instituuti. Pidi isa surma tõttu õpingud katkestama. Töötas geograafiaõpetajana, hiljem lõpetas sama instituudi geograafia erialal. Alustas 1939 novellikirjanikuna. Avaldanud ligikaudu 20 novellikogu ja romaani, 4 näidendit. ,,Pajuarõkk" (1959, eesti keeles 1969, tõlkija Ly Seppel) Romaani kangelaseks on kultuuritöö organisaator Nurijjä, kes on Bakuus lõpetanud instituudi ja kelle kultuuriministeerium suunab Gjünei kislakki kultuurimaja juhatajaks
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
annaabi.ee 
