Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu.
Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamaid teoreetikuid täiskasvanuhariduse valdkonnas, Alexander Kapp – võttis Saksamaal 19.sajandi esimesel poolel kasutusele mõiste andragoogika. 2 KÜSIMUST, MILLE ÜLE SOOVIKSIN ARUTLEDA: 1. Kust maalt tõmmatakse piir täiskasvanute ja noorte vahel? Millal tuleks üle minna pedagoogiliselt õpetamisviisilt andragoogikale? 2. Mis on suurim erinevus andragoogika, kui omaette distsipliini, ja pedagoogika haru, mis tegeleb täiskasvanute õpetamisega? Miks on selle ümber nii suured vaidlused? MULLE TEKITAS ÜLLATUST... ...et andragoogika kasvatusteadusena ulatub juba Piibli aegadeni. ...et andragoogikat võetakse ka nagu kunsti, sest see on oskuste kogum, mida on võimalik arendada harjutamise teel.
ajutisest põhjusest) ja suunata nad erikoolidesse, kus nad võiksid saada oma võimalustele vastava hariduse. Nende õpilaste väljavalimine on väga raske. Kui õpetaja, ükskõik kui tubli ta ka muidu ei oleks, ei valda psühholoogiat vajaliku sügavusega, pole ta võimeline nõrkade õpilaste hulgast valima neid, kelle mahajäämus on tingitud psüühilise arengu iseärasustest. Edutute laste esimesse gruppi kuuluvad normaalsed, kuid pedagoogiliselt hooletusse jäetud lapsed. Näiteks laps ei või pikemat aega koolis käia. Sel perioodil lähevad tema klassikaaslased kaugele ette ja kui ta pöördub tagasi kooli ega saa vajalikul määral abi täiendavate individuaalsete õppetundide näol, ei ole ta võimeline teistega sammu pidama. On loomulik, et teatud aja järel, kui laps ei saa abi, hakkab ta õppetöösse negatiivselt suhtuma ja muutub intellektuaalselt passiivseks lapseks, kes ei tule enam toime talle esitatud ülesannetega.
Kooli üks olulisim ülesanne on tõsta õpilaste enesehinnagut. Hindamine on seotud negatiivsete emotsioonidega, sest hindamisel annab hindaja enamasti sõnumi, sa ei oska või tea, sellel teel võib lämmatada lõplikult õpimotivatsiooni. (lk 41) Ei ole olemas laisku õpilasi, vaid osa õpilasion õpiraskustega. Laiskus ja lohaksus on tavakeeles inimeste kirjeldamiseks kasuatatavad omadussõnad, mis iseloomustavad mittetoimetulekuvad ja ebaedu. Pedagoogiliselt on tegemist harjumuste ja pedagoogiliselt eesmärgistatud tegevuse tulemus. Õpilased on oma olemuselt õpijalikud, kui selleks on tingimused olemas. Väär on veendumus, et õpilased on olemuselt laisad või lahakad, ning pahatahtlikud. (lk 42) Õpetajast oleneb kas inimesed tahavad teha konkreetset ülesannet või mitte. (lk 44) Seega esmane ülesanne on õpetajal tõsta õpilaste enesehinnagut nii kõrgele kui võimalik. Kõrge enesehinnaguga õpilasi saab hinnata objektiivsemalt kui madala enesehinnaguga
nende tähendusest seksuaalsuses Seksuaalse orientatsiooni toetamine Peergrupidünaamika reflektsioon, mis puudutab noorte seksuaalseid tegevusi Seksuaalseid soove puudutav suhtlemistreening, suunaga üheselt mõistetavusele Abi ja toetusprogrammid Enesekaitse ja eneseväljenduskursused, mille sisuks on ka kuriteod samavanuste hulgas. Noored vajavad toetust kontakti võtmisel ja suhete kujundamisel. Pedagoogiliselt juhitud flirtimiskursused võivad poistele üheks võimaluseks olla, kuidas kontakti võtta, äraütlemise korral käituma peaksid, nad tüdrukutele näidata saaksid, et nad neile meeldivad, esimesed lähenemiskatsed välja võiksid näha ja millest nad ära tunnevad, kas see tüdrukule meeldib või mitte. See kõik ei peaks klassikalist seksuaalpedagoogikat asendama, sest kl.
Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ja teooriast. Kas ennetamine või sekkumine. Praktilise tegevuse aluseks on pedagoogika: kasvatus, sotsiaalne õpetamine, sotsialiseerumine. SP praktiline
Kursuse lõppedes on vajalik teha osalejate tegevuse ja kvalifikatsiooni hindamine. Hindamise viisid ja vahendid peavad olema hoolikalt valitud vastavalt osalejate hoiakutele ja eelistustele, toetama ja mitte takistama osalejate iseseisvust, vastutust, koostööd. Samas peab hindamine ikkagi toimuma, et dokumenteerida osalejate oskusi ja anda neile vastava kvalifikatsiooni paberid. Täiskasvanute koolitaja ehk õpetaja peaks olema ametialaselt ja pedagoogiliselt pädev ning samas loobuma oma võimupositsioonist. Õpetaja töötab ise välja grupile vastavad meetodid, et koolitusel osalejad tunneksid ennast mugavalt, mitte õpilaslikult. Tähtis on vastutuse jagamine osalejate vahel, tunde tekitamine, et nad on ise oma tuleviku valijad ja oma õppetegevuse kontrollijad. Kui me tahame võidelda madala kvalifikatsiooniga ja teiste haavatavate rühmade probleemidega, peame mõistma, et ei aita minimaalsete kulutustega investeering. Peab
Temast võib saada tööliste hulgas hinnatud spetsialist. Tema jaoks on kõige raskem toime tulla erandlike olukordadega. Kogu ta elu peab olema üles ehitatud alluvusprintsiibile. Isikliku elusüsteemi rikkumine on tema jaoks ohtlik, ähvardades sageli kriminaalvastutusele võtmisega. PEDANT-EMA:Kodu on suurepäraselt korraldatud. Lapsel on olemas kõik, mida vaid hing ihkab. Ometi on ta üksildane ning veedab suurema osa oma ajast iseenese seltsis (näiteks mänguaias, mis on täidetud pedagoogiliselt õigesti valitud mänguasjadega). On lausa silmaga näha, et sellise ema ja tema lapse vahel puudub vastastikune mõistmine. Emal pole aega last vahetevahelgi sülle võtta, teda hellitada või ära kuulata tema lapselikke muresid. Tihtipeale omab ta ühiskonnas kõrget positsiooni ning tal on võimalus võtta lapsele hoidja. Koduperenaise osaga harjumatu ema ärritub sageli lapselike kapriiside ja ülemeelikuse peale, tuues kuuldavale tiraade käratusi ning alandavaid süüdistusi lapse
lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel juhtudel on turvaline ja lapse arengut soodustav ,teistel aga toimib vastupidiselt.Ühesõnaga sotsialpedagoog toetab last pedagoogiliselt ehk siis kooli,õpetamise koha pealt ,aga koolisotsiaaltöötaja aitab nii last kui ka teda ümbritsevaid süsteemi moodutavaid inimesi. 7 Kokkuvõte Lõppkokkuvõttes arvan ma ,et ma sain väga hea ülevaate koolisotsiaaltöötajate ülesannetest ja selle ameti muredest.Sain aru ,kui tähtis on ikkagi koostöö ja kui palju peab selle nimel vaeva nägema,et kõik osapooled teeksid seda ja alles siis saab probleeme lahendada
Isiklik suhe ühiskonna ja institutsioonidega Ühiskondlik vabadus saavutatakse vaid integreerudes ühisk. tegevussüsteemidesse ja ühisk. valitsevasse sotsiaalsesse korda. Muutuvas sotsiaalses süsteemis võib hälbiv käitumine saada heakskiidu ja vastupidi. Rõhutute pedagoogika Paulo Freire eesmärk õhutada ühiskondlikku ja poliitilist emantsipatsiooni Loodud toimima Ladina-Ameerika kontekstis Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata? Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis Kultuuriline vabanemine Kriitilise teadlikkuse kasvatus Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel
ideeks lapse kasvatamise ja õppimise toetamine. · Õpetamisel liigutakse teatud eesmärkide poole etappide kaupa: 1) sissejuhatus, 2) uuringud, 3) tegutsemine, 4) praktiseerimine, 5) kohandamine, 6) kontrollimine ja hindamine, 7) lõpetamine. · Kooli ja lasteaia ühiskondlik roll on erinev. · Selleks, et eelõpetus teostuks eesmärgistatud, laste õpetamist ja kasvatamist toetava tegevusena, peaks see põhinema pedagoogiliselt teadlikel ja eesmärgistatud eelõpetuse õppekavadel. · Põhivastutus laste kasvatamise eest on kodudel. · Üheskoos tehes ja lapse huvialasid arvestades saavutatakse eelõpetuses õppimiseks turvaline õhkkond. · Tänapäeva alushariduses on vaatenurk kandunud õpetamiselt õppimisele. · Täiskasvanu peab õppima lapsi kuulama. · Tähtis õppimine toimub igapäevastes olukordades.
Seksuaalse orientatsiooni toetamine Peer-grupidünaamika reflektsioon, mis puudutab noorte seksuaalseid tegevusi seksuaalseid soove puudutav Suhtlemistreening, suunaga üheselt mõistetavusele. (ja ka koodi lahti mõistmisele) abi- ja toetuspakkumised kuritegude puhul, Enesekaitse ja eneseväljenduskursuste pakkumised, mille sisuks on ka kuriteod samavanuste hulgas. Noored vajavad toetust kontakti võtmisel ja suhete kujunemisel. Pedagoogiliselt juhitud flirtimiskursused võivad poistele üheks võimaluseks olla, kuidas kontakti võtta, kuidas nad äraütlemise korral käituma peaksid, kuidas nad tüdrukutele näidata saaksid, et nad neile meeldivad, kuidas esimesed lähenemiskatsed välja võiksid näha ja millest nad ära tunnevad, kas see tüdrukule meeldib või mitte. See kõik ei peaks Klassikalist seksuaalpedagoogikat asendama, sest kl. seksuaalpedagoogika on ja
· Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: · Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvukeskkonnaga.
kasvatustöödest. ,,Lapse isiksus areneb kõige paremini mõistlikus ühiskonnas, mida ta teenib ja mis aitab tal saavutada eneseväärikustunnet ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda." Kool valmistab noorsugu ette oma otseste eesmärkide jaoks. Freinet kahtleb õpetajate eeldustes õppimisprotsessi aktiivselt mõjutada ja rõhutab pedagoogiliselt rikka õppimiskeskkonna tähtsust. Töö organiseerimine loob uues koolis korra ja distsipliini. Õpetaja on õpilaste suhtes rohkem taustal olev korraldaja ja abistaja kui tugev mõjutaja. Kuigi uuendus peab olema põhjalik, peab ta siiski toimuma tasakaalustatult. Freinet kasvatusmõttes on esindatud eelkõige kasvatusprotsessi metateoreetiline ja kasvatuspraktika tase. Sisu raskuspunkt on selgelt kasvatuspraktika tase. Sisu raskuspunkt on selgelt kasvatuspraktika valdkonnas
laste suveasundustest linna tagasituleku korral, mille juures kõik nende tervislikus seisukorras ilmsikstulnud muudatused tervislehtedesse üles tähendatakse. § 26. Kooliarstid ühes õpetajatega valivad koolides õpilased välja, keda tarvis on abiklassidesse määrata, mille juures kõik teated iga üksiku abiklassi määratud lapse kohta kantakse tervislehtedesse. § 27. Kooliarstid võtavad osa vastuvõtmise kommisjonidest abiklasside juures, kus nendesse klassidesse astujaid lapsi pedagoogiliselt ja psüholoogiliselt läbi vaadatakse. Ühtlasi valvavad arstid alaliselt nende klasside kasvandikkude järele. 12 § 28. Kooliarstid tutvustavad õpetajaid külgehakkavate haiguste tähtsamate ja esimeste tundemärkidega, niisama ka esialgsete abinõudega, mis tulevad kohe tarvitusele võtta õpilaste hulgas, enne kui arst kooli jõuab. § 29. Kooliarstid valvavad selle järele, et iga õpeaastaalgul kaitserõuged pandaks neile
mõne aja pärast ununema). Õpetamisel klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui ka praktika, et terve klassi ühisõpetamine annab alternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ette valmistatud: pedagoogiliselt läbitöötatud, et seda saaks süstemaatiliselt esitada, harjutamisel kinnistada, uudsetes situatsioonides rakendada ja selle omandatuse taset hinnata, ning õppemeetodid nii valitud et õpilased saaks aktiivselt õppetöös osaleda. 6. Loeng, jutustus, seletus. Nõuded loengu ülesehitusele. Loengu edukust mõjutavad põhitegurid. Loeng kui õppematerjali eritamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava üle, on hõlpsati kombineeritav
midagi andeks anda ja ta keeldub vana krutskimeest isegi surivoodile vaatama minemast. Viimati tuleb seal veel andestada ning selle läbi oma elu peamotiiv tühjaks teha. Säärasele, enamikku eestlastest ja mitte ainult, ellusuhtumist struktureerivale rivaliteedile ei ole mingit muud alternatiivi kui armastus, arm ja andeksand ning selle alusel moodustuvad inimkooslused. Samas on armuandmine, juhul kui see õiguse ja vastutuse kontekstis ei esine, pedagoogiliselt suhteliselt halvasti mõjuv tegevus. Suuremat andeksandi, sellist nagu algkoguduses kristlaseks saamisel, tuleks pedagoogiliselt heade tagajärgede saamiseks vaid korra elus kohaldada, nii nagu tundub et seda algkoguduses tehtigi. Seesama rivaliteet teeb mõned paigad Eestimaal mis muidu tähtsusetud ja tühised meiegi jaoks erilisteks. Kas siis läbi rivaliteedi või ühest paigast võrsunute rivaliteedigrupi! Teeb meid tuttavaks näiteks või Paunverega. Ent niipea kui Lutsu
kristliku jumala poole Kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna evangeelne arengukava [7] jm [8]); 12 5. lugedes peaminister Andrus Ansipi ühemõttelisest toetusest kristlusele ja selle väärtustele ning põhiseadusvastaseid ja solvavaid hinnanguid nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse; [9] väljendame oma muret, et · pedagoogiliselt küündimatu religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste vaimset arengut ning iseseisva mõtlemise võimet, annab ühekülgse ja meelevaldse pildi kultuurist, ühiskonnast, eetikast ja religioonist; · meie laste toimetulek ja konkurentsivõime tänapäeva ja tuleviku teadmistepõhises maailmas saab kahjustatud, kui plaanitav reaalainete ja loodusteaduste mahu vähendamine teoks saab;
väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromtne ning ühendab endas nii mängu kui ka loomingu. Selline improvisatsioon ei pea vastama muusika kui kunsti kriteeriumidele, sest tähtis on protsess, mitte aga kunstiline tulemus. Terapeut saab valida nii muusikat kui ka instrumente vastavalt kliendi eeldustele ja vajadustele ja mnikord klienti mängimise ajal ka pedagoogiliselt juhendada. Muusika on juline keel, milles on vimalik väljendada ja läbi töötada neid tundeid ning kogemusi, mida snadega väljendada ei ole vimalik. Kui klient ei taha vi ei saa verbaalselt suhelda, on muusika ohutu pelgupaik, kus on vimalik edastada seda, mida ise soovitakse. · Retseptiivne muusikateraapia Retseptiivne muusikateraapia phineb muusika aktiivsel kuulamisel. Toetutakse muusikaesteetilistele teooriatele, mille järgi muusika dünaamiline
Samal ajal avasid Rooma võimud vaeste linnaosas laste maja (Casa dei Bambini), mida kutsuti juhtima Maria. Sellega avanes tal võimalus teostada ammune unistus töötada tervete lastega. Maria Montessori hakkas laste maja sisustama - annetuste, hulgas olid ka laste töövahendid värvipliiatsid, värvid, paberid. Raskusi oli õpetajate leidmisega, sest ükski hariduse saanud kasvataja ei nõustunud töötama niivõrd perspektiivitus kohas. Nii tuli Maria Montessoril kasutada pedagoogiliselt täiesti harimatuid inimesi: uksehoidja tütart, õmblejannat jt. Ta mõistis, et ükski koolitatud kasvataja ei suudaks nii rasketes tingimustes hakkama saada ning õpitu kasutamine ei oleks võimalik. Laste maja avati 6. jaanuaril 1907. aastal, Maria pidas avakõne, milles ennustas lastele uut tulevikku uue ajajärgu algust. (Maria's career...). Foto 1. Montessori kool 20. sajandi algul. 1907. a. oli Casa dei Bambibi kõikjal tuntud kui lastele mõeldud maja. Oli avanenud uus
lausest alates) mitmeharuline poleemika, tihedalt väiteid ja vastuväiteid. Kuna stiil on sedavõrd ilmekas, ei taha ma hoiduda tsiteerimast! Suburg vastastab: Kas oma avalik kõnekoda, milles meelemõistuse ja südametundmuse järele isi oma keskel oma asju ajada wõime on vabaduse märk naissoo jaoks või mõni (uus) orjuse ike? Orjuse põlwe ööpimedus? Ja vastab: Ei, ja tuhat korda ei! See on vabaduse koidu sära, mis meie waiimusi rõõmu pärast wärisema paneb! Pedagoogiliselt publikut aktiveerides lisab kohe ka pöörduva küsimuse: Kas pole tõsi, mu suguõed? Üleskutseline stiil on ülimalt kohane avanumbrile, kuid see jätkub ka hiljem. Selles väljendub naiselikku emotsionaalsust, vähe sellest, seda ei hoita tagasi. Kuid see kõlab ka hästi kokku ärkamise aja paatosega, meestegi stiil oli tollal taoline. Noh, on see tõsi, siis tõuske ka mehiselt ülesse ja pange käed tugewaste, wahwaste adra külge, et põld põhjani küntud, umbrohust puhastatud,
Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli (Kreutzwaldi ja Fahelmanni sõpruskond, Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks), Gustav Hirsch (Kareli õepoeg, õukonna arst). Jakobsonil polnud ülikooli ega vaimuliku haridust, kihelkonna õpetajad ka teoloogias kodus aga pole süstemaatilist teoloogilist haridust. Jakobson kirjamehena jäädvustanud kõige rohkem kooli lugemise raamatutega, milles ka palju ajaloo palasid. Pedagoogiliselt hästi koostatud. Jakobson Isamaa kõnede ajal juba üks rahva juhte. Jakob Hurt oli ka gümnaasiumi õpetaja aga haridus TÜ teoloogia. Postimehe lisalehe toimetaja Jannseni kõrval. Mõne aja pärast kirikuõpetaja Otepääl. Von Mittendorfi soosing, kelle juures oli ka kirikuõpetaja. Mittendorfi ema eestlane, isa saksa pedagoog. Põldmäe on vennaste koguduse kirjandust uurinud, kirjandusteadlane kultuuriloolae, ajaloolane, 1940. aastate lõpul represseeritud,
Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika. Õpetamisel traditsioonilises klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui praktika on näidanud, et terve klassi ühisõpetamine annab lternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ettevalmistatud: õpetatav sisu pedagoogiliselt läbitöötatud,et seda saaks süstematiliselt esitada, harjutamisega kinnistada, uudsetes situatsioonides rakendada ja selle omandatuse taset hinnata, ning õppemeetodid nii valitud, et õpilased osaleksid õppetöös aktiivselt. Loeng, jutustus ja seletus. Nõuded loengu ülesehitusele. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid. Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja –vormidega
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid
- juhinduma ja tegutsema vastavalt tuleohutuse, tervisekaitse, veekogu juures viibi- mise ning ohutu liikluse nõuetele; - lastega laagri territooriumilt lahkumisel selle eelnevalt kooskõlastama programmi- direktori või noortelaagri juhatajaga; - kulutama säästlikult energiat, kütust ja muid materiaalseid väärtusi, hoolikalt suhtuma töötaja kasutamiseks antud kogu noortelaagri varasse; - suhtuma lastesse hoolitsevalt ja pedagoogiliselt; - suhtuma looduskeskkonda hoolivalt ja säästlikult; - järgima materiaalsete väärtuste ja dokumentide hoidmise korda, materiaalse kahju põhjustamisel hüvitama selle; - töölepingu lõppemise päeval, st töötamise viimasel päeval, andma temale kasuta- miseks antud vara üle programmijuhile või noortelaagri juhatajale. KASVATAJA ERIKOHUSTUSED: - esitab tööle asumisel tegevuslitsentsi; - võtab noortelaagrisse saabuva lapse vastu tuusiku alusel, koostab vormikohase laste
annaabi.ee 
