jõusüsteem (F1, F2...Fn). Valime taandamiskeskmeks mingi punkti O , kuhu tuleb kanda rööplükkega süsteemi kõik jõud. Iga jõu Fi ülekandmisel tuleb taandamiskeskmesse lisada jõupaar momendiga Mo(Fi). Tulemusena on esialgne jõusüsteem asendatud ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud n jõust ja n jõupaarist. Liites jõud omavahel ja jõupaaride momendid omavahel, saame tulemuseks ühe jõu ja ühe momendi. Jõudu Fo=F1 nimetatakse jõusüsteemi peavektoriks ja momenti Mo=Mo(F1) jõusüsteemi peamomendiks. Seda tulemust tuntakse staatika põhiteoreemina: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. Peavektori ja peamomendi arvutamine: Fox=F1x, Mox=(yiF1z-z1F1y) ; Foy=F1y, Moy=(ziF1x-x1F1z) ; Foz=F1z, Moz=(xiF1y-y1F1x). Resultant üks ja ainus süsteemiga ekvivalentne jõud, mida on võimalik leida näiteks
5. Üldiseks tasapinnaliseks jõusüsteemiks nim. jõude ja jõupaaridekogumit, mis on rakendatud jäigale kehale, nii, et kõikide jõudude kandesirged ja jõupaaride mõjutasandid on ühes tasapinnas.Jõupaari toime ei sõltu jõusüsteemi konkreetsest esitusvormist tema toime on konstantnening jõupaar ei anna projektsiooni ühelgi teljel.Iga jäigale kujundile rakendatud tasapinnaline üldine jõusüsteem taandub jõusüsteemi mõjutasandil meelevaldselt valitud punkti 0 selle jõusüsteemi peavektoriks F ja samale tasapinnale rakendatud peamomendiks Mo Jõudu on võimalik paralleelselt iseendaga nihutada 5.1. TasakaalutingimusedTasapinnaline üldine jõusüsteem on tasakaalus, kui selle jõusüsteemi projektsioonid kahel mitteparaleelsel teljel ja momentide summa samal tasapinnal oleva meelevaldse punkti O suhtes üheaegselt võrduvad nulliga. Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui jõudude projektsioonide summa sellel tasapinnalmoleva mingil teljel ja jõudude momentide
Olgu meil ruumis jõud F1;...;Fn, rak punktides A1;...;An. Valisime suvalise punkti O, ehk taandamistsentri ja kanname kõik jõud paralleelselt üle punkti O. Selle teisendusega taandus süsteem jõududeks F1';...;Fn' ja jõupaaridesüst F1F1'';...;FnFn''. Tähistasime punkti O rak resultandi sümboliga R1'. Jõupaaride süsteemi resulteeriva jõupaari momendi sümboliga M0. Järelikult taanduvad ruumis suvaliselt asetsevad jõud liitmisel mingiks jõuks R1', mida nim peavektoriks ning mis = antud jõudude geom summaga, ja mingiks momendiks M0, mida nim peamomendiks ning mis= taandamistsentri O suhtes arvutatud momentide summaga. R'= rj(Rx'2+ Ry'2+Rz'2); M0=rj(M0x2+M0y2+M0z2) !vt süsteemid! 16. Vektorid. Vektorite liigitus Vektoriks nim suunatud sirglõiku. Sirget, millel vektor asub, nim tema mõjusirgeks. Vektor pn määratud mõjusirge, suuna ja pikkusega. Vektori pikkust nim tema mooduliks. Vektorid
suhtes · Sõnastada staatika põhiteoreem. Suvaline jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt valitud tsentrisse ühe jõuvektoriga, mis on võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. · Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nimetatakse peavektoriks. · Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nimetatakse süsteemi peamomendiks selle punkti suhtes. · Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, nimetatakse ekvivalentseteks. · Sõnastada Varignoni teoreem
peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga 20. Varignoni teoreem Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga 21. Jõusüsteemi taandamise erijuhtumid FO=0; MO ¹ 0 Jõusüsteem taandub jõupaariks. Jõuresultant puudub FO ¹ 0; MO = 0 Jõusüsteem taandub peavektoriks. Jõusüsteemi resultandiks on peavektor FO ¹ 0; MO ¹0. Mõlemad vektorid on omavahel risti FO ¹ 0; MO ¹0. Mõlemad vektorid on paralleelsed FO ¹ 0; MO ¹0. Mõlemad vektorid paiknevad suvalise nurga all FO = 0; MO =0. Peavektor ja peamoment on nullid -- süsteem on tasakaalus. 22. Raskuskeskme asukoha leidmine 23. on olemas üks süsteemiga muutumatult seotud punkt, mida süsteemi raskusjõu mõjusirge läbib süsteemi mis tahes
võrdumine nulliga keha tasakaaluks jõupaaride süsteemi mõjul tarvilik ja piisav. ~M=0 => M= 0=> Mx=0, My=0, Mz=0 => Mkx=0, Mky=0, Mkz=0.) 16. Jõusüsteemi taandamine. Lemma jõu paralleelsest ülekandmisest (Lemma: Igat jäigale kehale mõjuvat jõudu võib paralleelselt üle kanda mistahes uude rakenduspunkti kui kehale rakendada lisaks veel jõupaar, mille moment on võrdne ülekantava jõu momendiga tema uue rakenduspunkti suhtes.) Peavektor. ( ~F=~F`=~F - seda jõudu nimetatakse peavektoriks; Peavektor on jõusüsteemi invariant) Taandamistsenter. ( Valitud punkti O nimetatakse taandamistsentriks) Jõusüsteemi invariant. ( Jõusüsteemiga seotud suurusi, mis ei sõltu taandamistsentri valikust nimetatakse jõusüsteemi invariantideks). Staatika põhiteoreem (Teoreem: Suvalise jõusüsteemi saab tsentrisse taandamise teel asendada ekvivalentselt jõusüsteemiga, mis koosneb ühest jõust (süsteemi peavektor) ja ühest jõupaarist
68. Sõnastada staatika põhiteoreem. Suvaline jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt valitud tsentrisse ühe jõuvektoriga, mis on võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. 69. Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nim süsteemi peavektoriks. 70. Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nim jõusüsteemi peamomendiks selle punkti suhtes. 71. Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, on ekvivalentsed. 72. Sõnastada Varignoni teoreem.
68. Sõnastada staatika põhiteoreem. Suvaline jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt valitud tsentrisse ühe jõuvektoriga, mis on võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. 69. Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nim süsteemi peavektoriks. 70. Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nim jõusüsteemi peamomendiks selle punkti suhtes. 71. Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, on ekvivalentsed. 72. Sõnastada Varignoni teoreem.
a 2 suunatud punkti O poole (nagu on ka näha joonisel 1.3). Tangentsiaalkiirendused aC ja a 2 on suunatud vastava normaalse komponendiga risti, olles seejuures -kaarnoole poolt osutatud suunas. Moodulilt on kiirendused l 2 l aC = ; aC = ; a2 = l ; a2 = 2 l (1.3) 2 2 Seega saame keha 1 inertsjõudude peavektoriks ( ) 1 = -m1 aC + aC = 1 + 1 kus 1 = -m1aC ja 1 = -m1 aC (1.4) 1 1
annaabi.ee 
