Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
sai ka Sangastes elav paljulapseline pere toetusi oma elujärje parandamiseks, nad saavad varsti kolida sisse uude majja, mis on peamiselt toetuste eest ehitatud. Ilmselt avalikkusele tutvustamata oleks perekond pidanud veel kaua elama oma väikeses majas. Seega perioodikaväljaanded ning televisoon ja Internet on hetkel parimad tähelepanu äratamise kaasaaitajad. Meedia võib vahel ka halba kaasa tuua ning inimesi käituma panna kui metslasi. Kuna avalikkusele näidatav info on valitav peatoimetajate poolt, siis ühe inimese eelistused võivad teisi solvata või isegi vihastada. Meie väikeses riigis poleks kunagi ootanud sellis mässu, mis toimus Pronkssõduri teisaldamisel. Vene kodanikud olid tulihingelised protestijad ausamba teisaldamise vastu Kaitseväe kalmistule. Kuigi militaarset laadi kuju sobib väga hästi oma uude asukohta. Poleks meedias kajastatud üldse seda plaani ning mässu, siis olnuks paljud teadmatuses sellest ning probleeme palju vähem
Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid. Integreeriutud uudisruum: Ühendatud toimetustes on liidetud erinevad tugistruktuurid ja paberlehe ning veebiväljaande osakonnad. Selline lähenemine võimaldab ühendada grupi erinevate väljaannete ressursid, et toota suurema efektiivsusega rohkem sisu erinevate kanalite jaoks. Konkurents väljaannete vahel jääb, aga mitte ajakirjanike, vaid peatoimetajate tasemele. Uues toimetuses on loo keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ning toimetaja otsustada jääb millises kanalises see avaldatakse. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Majanduskriis viis meeidast reklaami ära, toimetused tõmmati kokku ning loodeti, et reklaamkulud veebis asendavad paberlehe reklaamkaotused. 5. Interneti mõju uudisväärtusele. Uudiste muutmine interneti mõjul. Kommenteerimisväärtused
Peterburi Jaani kogudus ei allunud mitte ühelegi kirikuvalitsusele, vaid oli Balti mõjude alt vaba. Tegemist oli kõrge kohaga. 1880 oktoobris asub Peterburgi. Distantsilt ta rahvuslikku tegevust enam nii agaralt ajada ei saa. Hurda lahkumist kasutavad ära Jakobsoni-meelsed, kes tahavad enda kätte Hurda positsioone enda kätte saada. Hurt provokatsioonidele ei allu ja EKS ja Aleksandrikooli peakomitee juhi kohtadelt ei lahku. On toimunud üks ajalehtede peatoimetajate kokkusaamine. Lehed püüdsid liidreid kokku viia, aga meestevaheline usaldamatus oli nii suur, et sellest kasu ei olnud. 68 1881. aastal mõeldi korraldada taas üks suur palvekirjaaktsioon. Otsustati, et kõik eesti organisatsioonid (16 rahvuslikku) pidid igaüks andma ühe esindaja (kokku 17 saadikut), kes pidid viima palvekirja keisrile. Suvel pidid Peterburi minema ja sinna nad ka jõudsid
televisioonist töötasid ajakirjanikena, tegemata endale probleemi selle poliitilise tähenduse üle. Väikese eesti rahvusliku ühiskonna tugev sotsiaalne kontroll hoidis neid halvimast koostööst süsteemiga. Olles vana süsteemi vähem sissemässitud, suutsid nad edasi minna uute lootustega, tundes endid hästi olme- ja igapäevaste küsimuste kajastamisel. 4. Väikseim osa ajakirjanikke kuulus nõukogude eliidi hulka. Nad töötasid peatoimetajate, poliitiliste osakondade juhtidena, mõnede juhtivate kommentaatoritena, keda partei usaldas, aga keda ei usaldanud kolleegid. Pärast vabaks saamist peitsid nad endid erabisnisesse või jäid pensionile. Kuna nõukogude süsteemis oli vähem kanaleid ja vähem töökohti, töötab praegu eesti ajakirjanduses palju uustulnukaid - peamiselt väga noored inimesed, keda ei ole nõukogudeaegne identiteet mõjutanud. Eesti meedias toimus põlvkondade vahetus. Enamus eesti ajakirjanikest oli 1990.
Kui mõlemad on võimalikud, kas neil kahel põhimõtteliselt erineval teenusel võiksid siis ehk olla eraldi read tõlkebüroo hinnakirjas? Lühidalt • Kvaliteeti on tõlkealal kaht sorti: – sihttekstile omistatav parameeter tõlkekvaliteet, – tõlkeprotsessi parameeter teenusekvaliteet. • Nende kahe segiajamine ja ebakindlus kvaliteedi definitsioo- ni sõnastamisel on üldised isegi tõlkeala tippasjatundjate (tõlkebüroode juhtide ja peatoimetajate) hulgas. • Nagu tõlke definitsiooni puhul, nii aitaks suurem selgus ka kvaliteedi teemal kaasa tõlketuru paremale toimimisele. Küsimused 42. Miks on standarditud küll teenusekvaliteeti, aga tõlkekvaliteeti mitte? 43. Kuidas saaks tõlkekvaliteeti standardida? 192 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine Lugemist • Terviklikke tõlkekvaliteedi käsitlusi: House 1997, 2001, Williams 2004, 2009.