Poleks meedias kajastatud üldse seda plaani ning mässu, siis olnuks paljud teadmatuses sellest ning probleeme palju vähem. Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud Islamit pilavate koomiksite tulemuseks olid muhameedlaste kivirahe Taani saatkondadele. Kahjusid tehti miljonite eest, Taani saatkondi süüdati, inimesed ründasid taanlastest saadikuid, põletasid lippe, LEGO läbimüük islamiriikides vähenes märgatavalt. Süüdlasteks võib pidada nii karikatuuride autorit kui ka peatoimetajat, kes avaldas need oma lehes. Meie naaberriigis Lätis on probleeme riigi rahvusvaluutasse uskumisega, meedia pidevalt kajastab, et on tõenäoline, et latt devalveeritakse. Balti riikide peaministrite pressikonverentsil väitis Godmanis, et Lätil on piisavalt reserve oma valuuta kaitsmiseks. Sellest hoolimata käivad inimesed raha vahetamas eurodeks ja dollariteks, mis on kasulik ainult vahetuspunktidele. Suuremates linnades olevad rahavahetuskontorid on eurodest ja dollaritest tühjaks tehtud
’’ 3. Oma mõtete, hinnangute, huvide jms esitamine teiste omade pähe ’’ Ükskõik kui õilsad on tema motiivid, saab meediakanal olla autoriteetne ja atraktiivne vaid siis, kui ta kohtleb oma tarbijaid respektiga (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Ma saan aru, et asjaosalised tahavad toimunu võimalikult kiiresti unustada. Nagu ikka, kutsutakse ära ootama tegusid (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Ajakirjanikena ei või nad pealegi oma peatoimetajat usaldada (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Teab samamoodi Margus Allikmaa, kes vastanuks Vestile, et «loomulikult vahendame erinevaid arvamusi, mitte ainult ühe inimese või poole omi, see on elementaarne» (Lobjakas, 2015).’’ 4. Naeruvääristamine ’’ NTV teatel kujunes esitluspressikonverents uue telekanali direktorile Darja Saarele tõeliseks katsumuseks (Langen, 2015).’’
osa moodustavad kakskeelsed (inglise-eesti, saksa-eesti, vene-eesti, prantsuse-eesti jpm). leksikograafia meetodid-leksikograafia e sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Sõnaraamatu eeltöid juhtis Ernst Nurm, käsikirja hakati koostama juba 1961. 1988 ilmus ,,Eesti keele seletussõnaraamatu" esimene vihik ning see jõudis lõpuni 2007 26nda vihikuga. Selle ajani on olnud 6 peatoimetajat. EKSS on kirjeldav sõnaraamat, see ei hinda, soovita, normeeri, vaid registreerib, kuidas kirjeldatud sõnu on eesti keeles kasutatud. Esitab sõnade tähendused ja osutab näitelausete abil olulisematele semantilistele ja süntaktilistele seostele, milles sõna esineb. Iga märksõna eritähendused on nummerdatud ja esitatud rikkalikult ainestikku. 2009 ilmus ,,Eesti keele seletav sõnaraamat".
annaabi.ee 
