30 20 Nimetamiste arv 10 0 Joonis 2. Muinasjuttudes kokku esinenud elusolendite arv 13 45 40 Muinasjuttudest 35 kokku mainitud tegelaste arv 30 25 Muinasjuttudes Nimetamiste arv tegelase esinemiste arv peategelasena 20 15 10 Muinasjuttudes kokku tegelasele omistatud erinevate omaduste arv 5 0 Rebane Hunt Karu Jänes Hiir Siil Orav Põder Joonis 3. Eesti looduses elavate imetajate esinemine muinasjuttudes ja nendele omistatud omaduste arv 3.1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes) Rebane esines 73 muinasjutust peatelegasena 42 korral ja polnud kordagi
Lendas üle käopesa Elli Neuhausi lavastatud näidendis ,,Lendas üle käopesa" luuakse ettekujutus elust 60ndate Ameerika hullumajas mitteilustatult ja tõetruult. Leidsin, et esimene vaatus oli mõtterikkam ja teine oli tempokam ning täis ootamatusi. Üllar Saaremäe peategelasena oli väga professionaalne, loomulik talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul.
sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab. Kui ma seda raamatut lugesin, siis ma kujutasin ette, et mina olen see peategelane Harry Potter ja ma olen selles Sigatüüka koolis üks õpilastest ja mul on võlukepp, millega saab igasuguseid erinevaid loitse sõnuda. Iga raamatuga pole mul sellist pilti tekkinud, et ma suudaksin ennast peategelasena kujutada. Mulle ei meeldi raamatute sunniviisiline lugemine, sest tihtipeale on kohustusliku kirjanduse teosed igavad võib-olla nad pole just igaühele lugemiseks mõeldud, kuid on palju neid raamatuid, mis on ja kohustuslik läbi lugeda. Sellega seoses meenutan ma üht, kui olin algkooli õpilane, siis ma lugesin suvel kohustusliku kirjanduse raamatuid ainult sellepärast, et ma õue pääseksin. Nagu ütles ka inglise leksikograaf, siis tuleks lugeda seda, mis sind tõeliselt huvitab
Cabaret Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud. Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on
eKr ). 65.eKr korraldas ta ediilina ( Vana - Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. ) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks
Jäin mõtlema, kust nii palju viina poisid koguaeg said, küllap oli tugev mänedžeritöö. Poolelt filmilt, neutraalsuse huvides, vahetus vaatepunkt. Saksa vormist mindi punaarmee vormile. Vahetus toimus sujuvalt, kuid paraja üllatusmomendiga. Stseen tõi oskuslikult üles filmi põhiprobleemi, kuidas eestlased tahtes võidelda vaenlasega, võitlesid üksteisega. Tahtes isesisvust, aitasid kehtestada võõrvõimu. Peategelasena tõusis esile kiri. Kirja omaniku tapja toimetas patulunastusena selle ka kohale. Kuna punavormis kirja edastaja oli kena mees ning kirja saaja ilus naine, siis loomulikult tõusis esile armuleek. Klišee, mida pärjas veel juhuslik fakt, et naise venna tapja oli veel ka naise pere kogemata küüditanud. Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö.
13.Konflikte esineb Jüri ja ta isa vahel. Jüri tahab kodust ära joosta, kuna ta tunneb end seal orjana. Kuid isa ei taha teda lasta, ta kirj talu Jüri nimele. Jüri tahtis Roosi endale naiseks võtta, kui isa ei olnud sellega nõus. Käo Pauli ja kõigi Aniluige talu omanike vahel. Konflikte põhjustas valitsemine. 14.Teose sõnum:tulgu, mis tuleb, aga kindlaks määratud asjad tuleb ära teha. Antud juhul siis viljapeks. 15.Romaan on omapärane sp, et tavaliselt ei käsitleta peategelasena aurukatelt. 16.Neid kohti, kus kasutati Tartu murrakut, oli raske lugeda, kuid muidu oli lugemismulje hea. Raamat oli üsna huvitav ja tegevuste rohke.
Algas kõik paljutõotavalt ning pärast esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6. mail 1854 toodi ,,La Traviata'' taas lavale koos teiste solistide koosseisuga. Seekord saatis etendust
Et kadedusest lahti saada, peaksid inimesed võtma aega ning mõtlema, kas neile meeldiks, kui neid ümbritseksid inimesed, kes neile midagi ei luba ning koguaeg kadedust tunnevad. See inimene, kes teadvustab, et elurõõm ning nauding ei ole võimalik teise inimesteta, saavutab positiivse suhtumise nii oma ellu kui ka teiste inimeste ellu. Egoism - paratamatu inimlik omadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides. Henrik Ibseni teoses võime näha peategelasena talupojast Peer Gynti, kes oli luiskaja ning ennastrahuldav egoist. Ta oli oma eesmärgiks seadnud taastada oma elu, aga ei saavutanud midagi, kuna mõtles ainult enda vajadustele ning raiskas kogu aja enda kiitmisele. Igas inimeses on mingisugune annus egoismi, aga see ei tee temast veel egoisti. Inimene, kelles puudub egoism, ei ole õnnelik, sest ta ei pea endast lugu ning nii on väga raske elada. Sellepärast arvan, et iga inimene peaks olema mõistlikult egoistlik
populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“. Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela Mikk, üllatuskülalisena oli otse Itaaliast hertsogi rolli mängimas Giordano Luca. Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman
Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis
olemas midagi, mis ei tee meid täiuslikuks. Mõnel inimesel on selleks paksus, kõhnus, liiga pikk, liiga lühike jpms. Raamatu peategelane vürst Mõskinil puudus ka täiusliku inimese jooned, kuna ta suhtus kõigisse ühtemoodi ja eelarvamuseta. Ei saa arvata kõikidest inimestest ühtemoodi ja ilma eelarvamuseta. Just see ei teegi temas täiusliku inimest. 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi
A. üldkoosolek B. juhatus C. president D. spordidivisjon E. autodivisjon F. sekretariaat Rahastamine: Korraldab tasulisi autospordi- ja autondusalaseid üritusi oma tegevusele vahendite hankimise eesmärgil. Liikmemaks Juhtimine: Juhatus juhib EAL tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal. Sümboolika: Tegevused: Erinevate autospordi ürituste korraldamine, Eesti autospordi reklaamine, toetamine, ning edendamine Elektriauto konverentsi peategelasena Korraldaja: TTK Eesmärk: Anda ülevaade elektriautode arengusuundadest ja võimalustest. Ürituse tüüp: Konverents Ajalugu: Esmakordne ja ühekordne üritus.History puudub. Esinejad: Alari Õige esindas konverentsil Renault-visiooni. KredEx-i projektijuht Jarmo Tuisk AS Fakto Auto tehnikaspetsialist Raivo Sternfeld valgustas Nissani arenguid. Sisuka ja tehnilistest nüanssidest täispikitud ettekande tegi Formula Student Team Tallinn
märku, et ei ole tegemist kõiketeadva jutustajaga, kuna sellisel juhul peaks tekstis esinema nullfokuseerimine. Jutustaja teadmised ei tundu hoomavat teiste tegelaste elusid, nende tundeid ega tegemisi, vaid ainult seda, mis on seotud mingil määral peategelasega. Samas on jutustajal kogu informatsioon toimuvate sündmuste kohta. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist. Teoses esinevad peategelasena Jakov Ivanov, hüüdnimega Pronks, kõrvaltegelastena Marfa Ivanovna ja Rotschild ning episoodiliste tegelastena Moissei Iljits Sahkes ja kirikupapp. Tegemist on peamiselt lamedate tegelastega, mis on mõistetav kuna lugu on liialt lühike, et tegelasi sügavuti kirjeldada. Peategelast Jakovit võib aga pidada sügavaks tegelaseks kuna loo jooksul näeme, kuidas ta mõtleb ja mida väärtustab, samuti keskendub lugu sellele kuidas Jakovi suhtumine elusse ja ka
praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus hoopis Arnoldit, kuigi tegelik peategelane peaks hoopiski olema Võnnu Berthold?" ning ,,Miks loendab Henrik üles vaid oma osapoole kaotused (Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata mõned mõõgavennad ja piiskopi sõjasulased Vichmann ning Alder..) Aga see selleks.
Äärelinna Buddha (Hanif Kureishi) Raamat räägib ühest India perekonnast, kes on asunud elama Lõuna - Londoni. Raamatu tegevus toimub 1970 ndatel, "punk" kultuuri ilmumise ajal. Raamat keerleb noore Karimi ümber. Ta esineb raamatus kui "äärelinna buddha" jutustajana ja peategelasena. Karim kasvab üles ääre Londonis, kuigi tal on India juured. Hiljem kolib Karim elama "päris" Londoni. Karim muutub läbi novelli olustiku, teismelisest kuni 20 aastase noormeheni välja, läbi selle muutub ka tema maailmavaade oluliselt. Tema isa Haroon on sündinud Indias ja elanud seal terve oma lapsepõlve, Karimi ema on aga inglanna. Sellepärast on Karimil raske leida oma identiteeti. Samuti ei suuda ta otsustada kas ta on hetero või
Ta ülistas ja ,,kummardas" mind ning tegi omastarust kõik, et ma rahul ja õnnelik oleksin. Justkui isa Goriot´. Ja ma hindasin seda VAID tänu sellele, et ma kodus ema käitumise pealt õigeid põhimõtteid nägin ning aru sain, et selline raha jagamine mulle hea pole. Raha ei kasva puude otsas, mida vanemad väetavad. Raha tähendab higi, verd ja pisaraid ning tulgu keegi ja üritagu väita, et see kergemini tuleb! 5. Raha "Isa Goriot" peategelasena Hr Goriot: ,,Raha on elu, rahaga saab kõike." Raha mängis kõrgklassilistes seltskondades ehk kõige suurematki rolli. Ei olenenud see suhtlus iseloomust, lahkusest või heast südamest. Ikka rahasummadest ja tiitlitest. Keegi ei tauninud rikka mehe otsingutel olevat naist, sest naine tahtis ,,lihtsalt elada". Raha nimel tehti/ tehtakse siiani KÕIKE ning see ongi elu, mida inimesed elada tahavad. Raha rikub suhteid, raha loob suhteid. Raha annab hariduse, raha võtab hariduse
pidevalt õhku küsimusi ning enamasti ei lõpe jutud resoluutselt avaldades täit tõde. Selline salapärasus on kaasakiskuv ning paneb tegelaste ning nende elu üle järele mõtlema. Peet Vallaku novelli on nimetatud karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutise erilist kaalukust tema teostes. (Puhvel, 1985, lk321) Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist naiste poolt, kuigi naisi ei esitata pea üheski novellis peategelasena. Peamiselt kujutab Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011, lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja asjad enda äranägemise järgi seab
vastukaja. Selle põhjuseks oli ühe žanri harukordus, ent veel rohkem esitatud probleemide karakterite olemus (R. Krusten 1995: 211). A. Perviku noorsoojutud kutsusid esile väikese poleemika. A. Pervik vaatab julgelt näkku konfliktidele, ei tee mööndusi ega järeleandmisi nende arendamisel. Ta haarab kergelt ka muid koolielu kitsaskohti, noorte suhteid vanematega, vanemate omavahelisi suhteid (R. Krusten 1979: 147). Kujutades ühte keskkooli lõpuklassi ja peategelasena isepäist tütarlast Nelet, on autor taotlenud sisendada suuremat sallivust teisitiolemise ja enesetoetamise eri viiside suhtes. Samuti on kirjanik välja astunud valevagaduse ja moraalse kitsarinnalisuse vastu. (R. Krusten 1995: 211). „Õhupallile“ järgnes praktilisi kodutöid õpetav „Kaarist on kasu“ (1971), juttude püüdeks on lastes tööhuvi äratamine. Autor juhib lapse tähelepanu tolmupühkimisele, pesemisele, köögitöödele, lauakatmisele, nööbiõmblemisele.
Suitsiidikatse käigus rämedalt viga saades aga sai ta tagasi võime teha kurja ilma tundmata iiveldust ja haigushoogu. 3. osa 7. peatükis, raamatu viimase peatüki alguses esimest lauset lugedes tõusid ihukarvad juba püsti - nii vähe lõpuni ja ideaalis peaks veel kõik kardinaalselt muutuma, mis saab? Aga oo mu vennad, 3. osa 7. peatüki 1. lehekülg läbi loetud oo ma mõtlesin, et võimatu ja kurb. Burgessi teos polnud novell, seega püant jäi tulemata. Kahju? Võimalik. Peategelasena tundsin samastumist ainult seetõttu, et Alex armastas klassikalist muusikat nagu seda teen minagi. Kirega. Raamatus oli palju slängi ja teistes keeltes sõnu, abiks oli raamatu taga olev "Nadsattide keele sõnastik", esialgu oli harjumatu ja tahtsin koguaeg tagant kontrollida esinevate sõnade tähendust, kuid sellega harjus väga ruttu ja juba poole peal ei tsekanud sinna enam üldse ja usaldasin oma vene keele oskust. Mul aga pole
8. Arutle, miks Petsorin on nn liigne inimene. 10e 9. ,,Meie aja kangelases" vahelduvad jutustajad, kelle silmade läbi Petsorinit nähakse. Kes need on? Kes neist iseloomustab Petsorinit kõige kujukamalt, kõige vastuolulisemalt? Põhjenda! Jutustajateks olid mina-tegelane ja Maksimõtsil. Peamiselt on jutustused Maksimi jutu põhised, mida ta mina tegelasele jutustab. 10. Petsorinit peategelasena kohtame mitmesugustes olukordades. Mida märkasid tema arengus? Ta hakkas ajapikku nagu teistest inimestest hoolima või vähemalt nende peale mõtlema ja kaasa tundma. Kuigi jah paraku mitte naiste suhtes. 11. Mis kirjandusvoolu teos esindab? Nimeta tunnused, lisa näited. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile.
nalja. Valdavalt põhinevad tema komöödiad perekonnaliinil. Ta näitas rooma publikule ateena rikaste elanike jõudeelu. Lisaks tegelaste vahetmisele võib tuua ka muid motiive: pettused, äratundmised, möödarääkimised, situatsioonikoomika, sõnamäng. Peategelaseks on peaaegu alati nutikas ori, kes päästab probleemidest oma isanda, peremehe. Ori on sageli palju targem kui isand. Ori lahendab isanda probleemid, ajab astaste plaanid nurja. Ori nimi ja peategelasena oli kreeka komöödiaga võrreldes midagi täiesti uut ( kreeka komöödiates ei olnud kunagi ori peategelane ). Süzeeliselt olid üsnagi lihtsakoelised, tavaliselt aitas ori oma noort peremeest, peremehearmastus, mdia takistasid rahapuudus, autoritaarne isa, ühiskondlikud suhted vms. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu. Tema komöödiaid võib nimetada operetlikeks etendusteks. Kõne vaheldus aariatega
Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika. "Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees, kes arukaotuse läbi omandab geniaalse võime näha elu ja ühiskonda "väljastpoolt", "normist" hälbinu seisukohalt. "Don Quijote" See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes
zanrist. Seetõttu võiks "Koerte kõnelust" vaadelda koguni Alemni "Guzmn de Alfarache" paroodiana. Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib "Armukade estremaduurlane". Teema on sama, mis mõnedes Cervantese enda intermeediumides või siis hiljem Moliere'il "Naiste koolis": ebaloomulikud abielusuhted ja nende kriitika. 12 "Don Quijotele" on Cervantese jutustustest lähedasim "Klaasist litsentsiaat". Siin ilmub peategelasena "tark hull" noormees, kes arukaotuse läbi omandab geniaalse võime näha elu ja ühiskonda "väljastpoolt", "normist" hälbinu seisukohalt. 13 Romaanid. "Galatea" Oma 65 tegelasega, arvukate põimuvate süzeeliinidega, tegelaste pikkade jutustustega - mis koguni domineerivad vahetu stseeni ja seikluse üle -, kirjadega ja unenägudega, armastuse analüüsiga nii
"Libahundist" ja Mogri Märdil püsiv koht. Eduard Vilde (1865-1933) leidis uue ainevaldkonna eesti noore ja traditsioonidevaese linnakodaniku elulaadi, millesse suhtus kriitiliselt. Ta rajas eesti näitekirjanduses linnainestikulise psühholoogilise draama, mis oli kujutluslaadilt lähedane XIX saj lõpukümnendite Euroopa näitekirjandusele. Esikdraama "Tabamata ime" (1912) probleemistik on seotud eesti tõusikkodanluse kuulsusejanu ja enese maksmapanekutahtega. Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu ja osalt ka enesepettuse ohver. Talle sekundeerib Lilli Ellert satiirilises valguses, kes on väiklane ja auahne ning ei suuda elada kuulsuseta ega tähelepanuta. Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha
Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi näidendist „Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971) – teos, mis oli varasemas eesti teatriloos seostunud Paul Sepa 1920. aastate sümbolismiotsingutega. Nüüdne lavaversioon pakkus kõikehaaravat püha ja rämeda teatri sulamit ning Jaan Toominga väljapaistvat, improvisatsioonilist ja jõulist näitlejamängu peategelasena. 1960.–1970. aastate teatriuuenduse lähtealuseks oli idee teatri iseseisvusest, ekspressiivne väline vorm (füüsilisus, agressiivsus ja mängulisus) kasvas välja tegijate seesmisest ängist, protestist ja raevust, mille ajendiks olid nõukogude suletud 33 ühiskonna süvenev õhupuudus ja lootuste kuhtumise paine – eeskätt nn. Praha kevade sündmuste mahasurumise järel 1968. aasta augustis. Esteetilisi mõjutusi saadi Artaud’lt, Grotowskilt ja Brookilt, uue teatriparadigma
sobivat! F. M. Piave püüdlus kompromissi saavutada põrkas Verdi ägedale vastuseisule. Helilooja keeldus sündmustikku teise riiki ja epohhi üle viimast ning kuningas Francois I Vendóme'i hertsogiks muutmast. Hertsogi kõlvatu loomuse retuseerimine aga tundus teose idee ja tegevustiku seisukohalt hoopis lubamatuna. Erilise innu ja energiaga kaitses Verdi ooperi keskset kuju, Rigolettot, keda järeleandlik Piave oli nõus tavapäraselt kauni kangelasega asen- dama. Küürakas ebard ooperi peategelasena oli "seaduse silma" arvates ilmkuulmatu häbituse tipp!! Kestvate vaidluste tulemusena pidi Verdi mõningaile korrektiividele siiski alla vanduma. Tegevuspaik viidi Pariisist Itaaliasse, magamistoastseen kuninga ja tema poolt võrgutatud õuenarri tütre vahel kupeeriti. Francois I muutus Mantua hertsogiks, Triboulet Rigolettoks. Ooperi tähtajaliseks lõpetamiseks tuli töötempot suurendada maksimumini ning partituur valmis 1850. a. lõpuks rekordilise kiiruse neljakümne päevaga
1990 aastal Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit. ,,Sina, Tuglas" Raam tegevus toimub Tartus Raekoja platsil ja seda ümbritsevatel tänavatel. Tegelasteks on Tuglas peategelasena ja temaga kohtuvad kolm Augustit Gailit, Hindrey, Alle. Tegevusaeg projetseerub kuskile 1930ndatesse aastatesse. Milline pilt Tuglasest? esimeses lõigus Tuglast ei ülendata, mitte ka päris madaldamine, kuid siiski teatud teistsugune pilt temast. Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see mingeid probleeme kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süzeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad
annaabi.ee 
