19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel
Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas.
poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. 3. Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga Muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati panema programmilisi pealkirju. Meistrid Berlioz ja Brahms 4. 19. Saj ooperižanri areng järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole. Ooperipealinnaks kujunes Pariis. Ooperite meespeaosi hakkasid laulma tenorid, harvem baritonid. Esile tõusis uus peategelanna tüüp – õilis ja habras süütult kannatav neiu, kelle elu lõpeb enamasti traagiliselt. Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikuid. 5. Miks nimetatakse Giuseppe Verdi 19. Sajandi kuningaks? Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad
Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne. 1 Teatrist lähtuv mõtlemine ilmneb mõningate stseenide simultaansuses – nende tegevus toimub laval samaaegselt: II v. 2. stseen (vt videokava) – peategelanna kodanikuneiu Marie ja teda võrgutav Desportes; samal ajal Marie vanaema, meespeategelase Stolziuse ema ning Stolzius. Tegevus toimub Prantsusmaal ja Flandrias. Rikka galanteriikaupmehe Weseneri tütar Marie armastab noort kangakaupmeest Stolziust, ent Wesener ei anna nõusolekut nende abiellumiseks. Marie’d võrgutab aadlik Desportes (ohvitser) ning annab ta ka oma liiderlike sõprade kätesse. Marie hullub, Stolzius mürgitab kättemaksuks Desporti ja siis iseenda
Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne. 19 Teatrist lähtuv mõtlemine ilmneb mõningate stseenide simultaansuses – nende tegevus toimub laval samaaegselt: II v. 2. stseen (vt videokava) – peategelanna kodanikuneiu Marie ja teda võrgutav Desportes; samal ajal Marie vanaema, meespeategelase Stolziuse ema ning Stolzius. Tegevus toimub Prantsusmaal ja Flandrias. Rikka galanteriikaupmehe Weseneri tütar Marie armastab noort kangakaupmeest Stolziust, ent Wesener ei anna nõusolekut nende abiellumiseks. Marie’d võrgutab aadlik Desportes (ohvitser) ning annab ta ka oma liiderlike sõprade kätesse. Marie hullub, Stolzius mürgitab kättemaksuks Desporti ja siis iseenda.
Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Tema tähtsaimad teosed on "Kolm musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem" Mihhail Jurjevits Lermontov (1814 1841) oli vene luuletaja. Tema tähtsaimad teosed on "Poeedi surm", "Valelik", "Mõtisklus". Lydia Koidula (1843 1886) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Tema tähtsaimad teosed on "Mu isamaa on minu arm", "Emajõe ööbik", "Emajõe ööbik" 22) P. Merimee ,,Carmen" kui romantiline teos. Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas
Tema tähtsaimad teosed on "Kolm musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem" Mihhail Jurjevits Lermontov (1814 1841) oli vene luuletaja. Tema tähtsaimad teosed on "Poeedi surm", "Valelik", "Mõtisklus". Lydia Koidula (1843 1886) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Tema tähtsaimad teosed on "Mu isamaa on minu arm", "Emajõe ööbik", "Emajõe ööbik" 23. P. Merimee ,,Carmen" kui romantiline teos. Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas
annaabi.ee 
