Vihurimäe Emily Jane Brontë on üks kolmest kuulsast Brontë õest, kes on maailmakuulsad oma surematute teostega nagu "Jane Eyre" ja "Vihurimäe". See oli Emily ainus teos. Raamatus räägitakse Vihurimäel peatuvale härrale lugu perekonnast, kes seal kunagi elas. Emily esitab selle kurva loo väga ausalt ja toorelt, tuues lugejani kogu jõhkruse ning valu, mida inimesed läbi elasid. "Vihurimäe" on kahtlematult osa Inglise kirjandusklassikast. Esimene asi, mis mulle selle suurteose juures meeldis, oli klassidevahelise võitluse ning distantsi kujutamine käsitletud ajastul. Inimesed muutusid tänu oma seisusele üksteisele võõraks ning see tõi endaga kaasa tohutul hulgal valu ning kannatusi. Hoolimata suurest hulgast probleemidest, mis see kaasa tõi, ei suutnud inimesed lahti lasta oma võitlusest olla teistest üle. Seda kanantust, mida säärane võitlus toob saab võrrelda hästi Dickensi "Suurte lootustega", kus peategelane muut
"Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. Tsitaadid: "Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." ,,Naised ajavad mind lolliks
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Kallis Lea, 01.10 Ma kirjutan, et rääkida Sulle oma süüdistavatest mõtetest ning oma kohutavast enesetundest. Tahan kurta Sulle oma elu. Albert on minu tulevane abikaasa, kihlatu ning parim, mis minuga juhtunud on. Werther aga hea sõber, kellega tutvusin perekonna tutvuste läbi ning kes leidis minus olevat midagi enamat. Ja ma ei taha nüüd ega tahtnud siis nõnda head sõpra kaotada. Werther ei teadnud, et me Albertiga teame ning me ei rääkinud talle, kuid.. me teadsime tema tunnetest minu vastu. Nägin seda tema käitumises, tema silmades, kui ta mulle otsa vaatas; kuulsin kuidas ta sellest tahtmatult kõneles. Kuid Lea! Me Albertiga ei saanud seda endale lubada! Mängida Wertheri tunnetega, teha tema rumalale väikesele südamele kõige võimsamal viisil haiget pole minu moodi! Ma ei taha nii, Lea. Rääkisin talle, palusin teda. Palusin unustada minu, teise mehe kihlatu, kes ta tunnetele
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose tegelased olid võõrad ni
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid:
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
"Mis on see mis ärkvel hoiab hinge?" (D. Kareva) Tänavatel on saabunud vaikus.Hinged magavad."Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus,need kolm, aga suurim neist on armastus."(Pauluse esimene kiri korintlastele). Usk annab elujõudu.Olles selleta kõnnime hämaral teel nii, et pole aimugi kusagil sealsamas asuvast küünlaleegist.Kahjuks on aga usk millessegi pimestatud- Jumala asemel valitseb raha ning pühakojaks on saanud kaubanduskeskus. See ei ole edasiviiv jõud, kuna riided, saapad, ehted ja muu selline on ajalik. Usk Jumalasse aga igavene ja päästev. Meedia levitab üldjuhul samuti pimedust- klatsijutud, horoskoobid, uued ja uuemad moekollektsioonid.Need viivad meid valgusest- ja seega ka õigest usust eemale. Kogu vastuvõetav info tuleks enne talletamist läbi katsuda, kuna muidu võime taas lasta küünlaleegil kustuda. Enamik inimesi on kaotanud usu, sest nad arvavad, et nad ei vaja seda. Kõik, mis vähegi üleloomulikuma sisuga, on alati loogikaga seletatav. Ükskõi
hoopi kõhtu Holden arvas valu tõttu, et ta sureb Viieteistkümnes peatükk Holden ei saanud palju magada ning tõusis juba 10-ne paiku Tal oli kõht tühi kuid ta ei soovinud Maurice kohata Ta helistas Sally Hayesile ja kutsus ta teatrisse Seejärel läks ta alla ja andis toa ära Maurice ta õnneks ei kohanud Ta sõitis taksoga kogtumispaiga lähedale Seal läks ta hommikust sööma Tema juurde tulid nunnad, kellele ta annetas 10 dollarit... Tsitaadid: Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini. (lk. 10) "Ma olin haigete inimeste suhtes üldse pööraselt peps." (lk 12) Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. (lk. 14) "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
,,KURISTIK RUKKIS" · ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." - Ma ise tunnen ennast nii, sest ma ei jätnud hüvasti Saaremaalt lahkudes oma sõpradega, ja nüüd ma tunnen nagu ma poleks sealt lahkunud vaid oleksin nagu olude sunnil nendest lihtsalt eemal, ja ma tunnen ennast tänu sellele iga päev halvasti. · ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on tõsi. Inime
esimene püha! Olid jõulud vanamoodi. ja see tegi talle nalja. --- Söödi sülti, joodi kalja, jõuluvana kott, tehti vahvat jõulunalja. Päev möödus ning jõulutaat teele on kui suur jõulu pott. Jõulusokud tantsu lõid, asus, tal kotis on ju käbi, rõõmsa tuju tuppa tõid. sest laste juurde tal minna tasus. imelik mul polnudki häbi. --- Kuid päkapikk proovis ja --- Kuigi pole väike enam proovis, Särab kuusk ja särab tuba, oleks siiski väga kena sest pakist välja saada ta soovis. lapsed rõõmsalt kuuse ees. näha kallist jõulumeest Ja lõpuks me päkapikk oligi Kuulge, kuulge, tuleb juba kellel valge habe ees. väljas, laste sõber:jõulumees
KURISTIK RUKKIS J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14)
Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekust on Kristjan Jaak rääkinud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mille kirjutas 1819. aasta juunis. Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Laul Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase osa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa,
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks. Muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läksid ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid ta leiti ikkagi lõpuks Elevantsile mõeldud lõksust. Elevants oli aga üks loom, kellele Puhh ja Notsu lõksu tegid, kuhu aga Puhh ise sisse kukkus. Puhh ja Notsu käisid ka Pusasid ja Susasid otsimas, aga avastasid lõpuks, et neid polnudki. Siis oli aga uputus, millest Puhh Notsu ära päästis ja selle järgi panid vihmavaripaadile nimeks 'PUHHI MÕISTUS' ja korraldati Puhhile pidu. Raamat lõppeb sellega, et Christopher kasvad juba nii suureks, et ei käi enam seal nendega mängimas, aga lubab neid suurena ka külastada.
Kui ma koolist ära jooksin ja räästad tilguvad Mõnikord reegleid tundmata neid rikun Kui põgenedes rahu leida püüan Jooksin jälle koolist ära Sellel lörtsisel kevadpäeval Kui päike paistis Kõik tilkus ja peegeldas Sundis mu silmad kissi Kui keegi mult küsiks, miks läksin Õigustust, põhjendus mul polnud Vahelejäänud ju niikuinii olen: Hirmust mahakirjutamata konspektid Kõik need ausalt saadud kahed Ja hingest kirjatööd hindega "kolm" Lihtsalt pettun Ja kahtlen vahel Kas milleski muuks Kui mõttetuks vormiks Mind üldse on vaja Sellest jooksus päevast Ei muutu midagi Ainult mina püüan kasvada Mitte riigis, vaid betoonlinnas Kus kõik hävib Nii sundimatult igast reeglist Eal mõistmata mind hukka Rahulikult püüan olla Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võiks tuua K
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta
Alliksaar, Artur (192366), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile t
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Armastuseta oled nagu laip puhkusel Armastus on abstraktne teema. Liiga abstraktne, et seda lõpuni lahata saaks, mis teeb sellest suurepärase kirjutamisaine. Mõnikord pöörab armastus inimesed ümber, muudab nad täiesti teiseks. Mõni ei olegi võimeline armastama. Kuigi - kelle otsustada see on? Ka Ravic tundus raamatu alguses olevat külmavereline, kaalutlev, ka armastuses, kui ta selleks üldse võimeline oleks. Remarque on tõestanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. On imeline, kui ootamatult armastus tuleb; õigupoolest saabub ta alles siis kui teda ei otsita ega oodata. Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Ei saa täiesti öelda, et ta oleks varjusurmas olnud või midagi taolist, kuid Ravic oli nagu võtnud elust puhkuse - ta pigem lasi end rutiinist kanda, kui rabeles i
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus................................................................
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
välja ning tema ettevaatmatuse tõttu oleks võinud lugu ju ka tema ja Agnési jaoks hoopis kurvema pöörde võtta. Agnésist oli mul kahju. Jäi mulje, et tema tahtmistel ja igatsustel polnud mingit tähtsust, vaid teda kasvatati spetsiaalse eesmärgiga, kellelgi kuulekaks naiseks. See raamat tuletas meelde, milline oli sageli tolles ühiskonnas naiste olukord. Neid pandi mehele vastavalt vanemate või hooldajate soovile ja neil endil polnudki mingit õigust oma saatuse üle otsustada. Igal juhul pani see komöödia mõtlema vägagi tõsiste asjade peale ning nautisin seda raamatut väga. Head ja teravmeelset teksti on alati hea lugeda ning kui see ka mõtlema paneb, siis on raamat oma eesmärgi täitnud.
Tõlgituna tähendaks see umbes: nii on kirjas. Poiss oli töötanud kaupmehe juures aasta ning ta oli valmis lahkuma. Ta oli piisavalt rahe, et minna Hispaaniasse ja osta omale 120 lammast." Ma lähen tagasi vanade tuttavate põldude juurde ja hakkan lambaid karjatama." Poiss polnud oma otsusega enam rahul. Ta oli tööd rabanud terve aasta, et oma unistus ellu viia, ja nüüd muutus see unistus iga hetkega üha tähtsusetumaks. Võib- olla sellepärast, et tegelikult see polnudki tema unistus. ,, Kes teab, kas on ikka parem olla nagu Kristallikaupmees: mitte kunagi Mekasse minna ja kogu elu reisist unistada." Poiss jõudis järeldusele, et võib karjuseks hakata ükskõik millal, sest ta on ära õppinud lammaste karjatamise. Aga võimalust mina Egiptusesse püramiidide juurde tal võib- olla enam ei tulegi. Nii otsustas poiss minna otsima oma varandust. ,,Otsused on ainult millegi algus. Kui keegi midagi otsustab, siis sukeldub ta tegelikult ühte
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad ini
“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat, krati tehes ei andnud talle kolme tilka verd, vaid tilgutas sõstraid hoopis
jahmatasid ja hirmutasid. Juhtum maal katsus hingu põhjani, sügavas mõttes metsas jalutades, tüdruk meenutas Teda, ning märgatas Teda,kiiresti jooksis juurde. Ta vaatas ja imetles mind, ma olin kaunis, kättesaamatu, ebamaine, kuuvalgel näisin ma haldjana, aga ta ei pidanud vastu, ruttas mulle järele, haaras kinni mu lehvivatest juustest, mu öösärgi volangidest, tõmbas mind end vastu, see oli Tema ja ma surusin oma põse tema põse vastu, ei se polnudki Tema palg, vaid männi krobeline koor või kasetüve sile, ma silitasin seda ja tundsin järsku nii suurtigatsust Tema järele, nii suurt kurbust, et Teda pole, et puhkesin nutma(Berg 2004:152). Minu meeles, tüdruk on juba arust segane. Normaalne inimene ei tegi seda ilmaski, kuid see armastus oli tüdrukul nii sügav ajus, et ta kaotas mõistust. Peale selle, ta ise märkas seda, et iheldas meest isegi tema ligiolekus
Sass Henno on sündinud 13. septembril 1982. aastal Tartus. 19892001 õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning 2001-2003 arvutigraafikat ja reklaami Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 20032005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümideks olid lihtsad vanad taluriided ning erilist grimmi mina ei näinudki. Polnud vast vajagi, sest vanaaegsetest taluriietest piisas sobiva atmosfääri tekitamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
