Arvuta 1 Arvuta 1 234 137 = ......... 234 137 = ......... .... 345 = ......... .... 345 = ......... ..... + 143 = ......... ..... + 143 = ......... ..... 45 = ......... ..... 45 = ......... ..... + 320 = ......... ..... + 320 = ......... ..... 75 = ......... ..... 75 = ......... ...... + 15 = ......... ...... + 15 = ......... ..... 346 = ....... ..... 346 = ....... ..... + 123 = ....... ..... + 123 = ....... ..... + 114 = ...... ..... + 114 = ...... VASTUS: ...
Õppenädal Alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppematerjal Oodatavad õpitulemused Kontroll 18. nädal Arvud miljonini *oskab lugeda arve 23.veeb.- 1. Arvu järgud. Miljon. arvu järgud, suuline küsitlus, õpik lk 510 miljonini 27.veeb. 2. Korrutustabeli miljon, peastarvutamine, tv lk 37 *oskab ettelugemise järgi kinnistamine. Tehted korrutustabel paaristöö, iseseisev töö, arve kirja panna nulliga lõppevate arvudega. nuputamisülesanded, Interaktiivsed *oskab nimetada eelnevat 3.5. Tehted arvudega korrutustabeli töölehed ja järgnevat arvu miljoni piires
x3. ja 2.x2. 21.Kaksliikme kuup (summa) - summa 1) kuubi valem: esimese liikme kuup + kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu 2) korrutis + teise liikme kuup 3) 22.Kaksliikme kuup (vahe) - vahe kuubi valem: esimese liikme kuup - kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis - teise liikme kuup 23.Peastarvutamine - Õ ül.360,373,378 muuta tehete järjekorda nii, et saada enne lõppvastust lihtsaid arve, selleks: 1)kasutada korrutamise jaotuvuse seadust tagurpidi ehk ühisteguri toomist sulgude ette NB taandada sobivaid arve või astmeid, kui nad on tegurid 24.Taandamine - tegurdada Õ ül.379,483 hulkliikmed, kasutades sulgude ette taandasin b-ga toomist või valemeid; otsida ühiseid
sulgudes või astendajatega = = (0,05 0, 5 =(0,5 5 =10 17.Avaldise vabastamine negatiivsest Õ ül.140,156 astendajast - negatiivse astendajaga aste tõsta lugejast nimetajasse või vastupidi, muutes ; astendaja positiivseks; võimalusel lihtsustada 18.Peastarvutamine astmetega - kasutan viit Õ ül.82,103,123,131,132 astendamise põhivalemit, mõnda neist tagurpidi , 19.Arvu 10 astmed - kasutatakse arvu Õ ül.59,69,115 kirjutamisel standardkujul = ja 20.Tähtavaldise väärtuse arvutamine - kirjutada Õ ül.108 tähtavaldis ja muutuja väärtus; moodustada kui x = 2 arvavaldis ja arvutada selle väärtus
Erinevad mõõtevahendid vaimse võimekuse taseme määramiseks Üldine vaimse võimekuse test- lahendatakse analüüsioskust, loogilist mõtlemist jne Spetsiifilise võimekuse test- mõõdavad oskuste omandamise potensiaali Teadmis- ja sooritustestid- mõõdavad omandatud teadmisi ja oskusi Kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad Loogilis-matemaatiline intelligentsus ja suhtlemisintelligentsus Peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kõrget vaimse võimekuse taset Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- võivad olla erakordsed oskused(autistid) Naised ja mehed võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest Intelligentsustestid- mehed on natuke paremad, kuid vaimsete võimete erisused ei ole suured Ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad Intelligentsustestide abil on võimalik ennustada ka õpitulemusi
· On väga raske konstrueerida sellist vaimsete võimete alltesti, mis ei oleks korreleeritud ehk seoses kõigi teiste alltestidega · Kõik vaimsete võimete alltestid on omavahel üsna tugevalt seotud · Seega, lisaks erivõimetele mõõdavad need testid veel midagi, mis on ühine kõigile alltestidele g-faktor (generaalne) · Üldfaktori teooria töötas välja Charles Spearman (1863-1945) Idiot savant · Mõned erilised oskused, näiteks peastarvutamine või joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset · Idiot savant (,,harimatu õpetlane") tähistab inimesi, kelle õppimis-, kirjutamis- ja lugemisvõime jääb oluliselt alla keskmise inimese võimele, kuid kes ilmutab erakordseid oskusi ühes kindlas valdkonnas (IQ võib olla 25 punkti) · Aritmeetika, muusika, joonistamine, mälu · Esinev eriti autistide hulgas · Film ,,Vihmamees" (Rain Man) Hobune, joonistatud 3,5-aastaselt Inimgruppide erinevused
võimekuse mõõtvad skaalad, mida on võimalik teha korraga paljude inimeste testimiseks näiteks ülikooli vastuvõtmisel. (Pullmann ja Allik, 2002, 205- 207) Howard Gardneri arvates tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Raske on kontrollida, kas loogilis-matemaatilis intelligentsus on seotud suhtlemisintelligentsusega, sest pole loodud korralikku mõõtevahendit. On selge, et peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. Näiteks õpiraskustega imearvutaja, kes ei oska isegi kõige lihtsamatele küsimustele vastata, oskab väga kiiresti peast arvutada viiekohalisi arve või öelda, mis nädalapäev oli 21. oktoober 1960. See tähendab, et inimene, kes jääb alla keskmisele võimele, võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Näiteks autistide seas on neid palju. (Pullmann ja Allik, 2002, 214-215)
siooni interpretee- tõlkijad, avalikkus- damine, pöörata rimine ning selgi- suhete ja meedia- jutt positiivseks või tamine keele abil, konsultandid, negatiivseks mõistab seoseid reporterid, peale- kommunikatsiooni ja lugejad tähenduse vahel Matemaa- Loogiline mõtle- Teadlased, insenerid, Peastarvutamine, Arvud ja loogika tilis-loogi- mine, mudelite arvutispetsialistid, mõõtmine, seadme- line taipamine, teaduslik raamatupidajad, sta- te tööpõhimõtete lähenemine, dedukt- tistikud, analüütikud, analüüs, protsessi sioon, probleemide uurijad, kaupmehed, kirjeldamine, stra- analüüs, pankurid, kindlustus- teegiate loomine,
ja aktuaalseks. Nimetatud tüüpi tunnid on kõige raskemad ja vastutusrikkamad. Nende tundide õnnestumisest sõltub suurel määral materjali tajumise selgus ning selle omandamise sügavus õpilaste poolt. Uue materjali käsitlemise tunnid võivad sisaldada järgmisi etappe e. omada sellist struktuuri: 1. Tunni organiseerimine. 2. Koduste ülesannete kontroll ja õpilaste suuline küsitlemine. 13 3. Peastarvutamine. 4. Õpilaste ettevalmistamine uue osa tajumiseks. 5. Tunni teema ja eesmärgi teatamine. 6. Uue materjali tutvustamine, selgitamine. 7. Uue materjali esmane kinnistamine. 8. Koduse ülesande andmine. 9. Kokkuvõte tunnist j a hindamine. Sõltuvalt tunni eesmärgist ja struktuurist võib etappide kestvus varieeruda. Kõik nimetatud tunnielemendid ei tarvitse sugugi olla igas uue aine käsitlemise tunnis, mõni neist võib ka mõnikord ara jääda
annaabi.ee 
