Eesti suuline keel ja suhtlus
· spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine.
Need tunnused lubavad välja tuua kesksed suured ja üksteisest erinevad registrikooslused.
Kõige tugevam ja olulisem piir kõigis uuritud keeltes on suulise ja kirjaliku suhtluse keele
vahel. Nende kahe keelevariandi erinevused on nii suured, et keeltes, milles mõlemad on
olemas, saame rääkida kahest keele pearegistrist: suuline ja kirjalik pearegister ehk
tavakeeles kõne ja kiri (pearegistri mõistet keeleteaduses üldiselt ei kasutata, registreid ei
hierarhiseerita nagu nt murdeid).
2
Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007).
3
Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009.
4
Hennoste 2000a esitab liig,nduse milles ei ole arvesse võetud netisuhtluse uuendusi. Seal on viidatud Biber
1995: 718; Biber 1988: 3031; 1994: 4041; Chesire 1992: 324326; Chrystal, Davy 1969: 6091;