IV ristisõda 1202-1204 eesmärk-taheti valluatda Egiptus käik- tulemus-valluati Konstantinoop 3.VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD · Templirüütlid · Saksa ordu · Johanniitide ordu Esimene rüütliordu tekkis aastal 1119, ja see oli Templiordu. Siis tekkis Johannese hospidali vennaskonnast Johanniitide ordu. Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega. On pühendatud jumalale. 4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES Tulemus : Albert: Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor Valdemar II: Lembitu: Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus Tulemused: Liivimaa jäi teistele alla ja inimesed allutati ristiusule Isikud: ALBERT- oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.
märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid
a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22
rahu Prantsusmaaga; jõudude tasakaal; ühine kiindumus legitiimsusse. Viini kongressi alusel kujundatud rahvusvaheline sõjajärgne süsteem ühendas endas seaduslikkuse ja tasakaalu, jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia. Ühised väärtused ohjeldasid riikide nõudmiste ulatust, samal ajal kui tasakaal piiras nende võimalusi oma tahte pealesurumiseks. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus.
aasta passikorralduse seadus? Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 2 kuuks kuni 2 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Hoogustas väljarõngamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 13. Iseloomusta 3 ärkamisaja tegelase osa rahvuslikus liikumises. - Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). Ta oli laulupeo peaorganisaator, rajas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Kirjutas palju ajalehte, et harida rahvast. - Jakob Hurt (1839-1907). Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president, laulupeol peasõnavõtja. Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega. - Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja ,,Sakalat". 14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku Cimze Läti pedagoog ja muusik
Tänapäevaks on ka linnapiirid tohutult kasvanud. Hetkel on samuti taas moesse läinud maale elama asumine. 22. Drang nach osten – on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ning prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist. piiskop Albert – oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Mõõgavendade ordu - oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. 23. Stensby leping – on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt
V.Väljas EKP KK uus 1.sekr. Hääletas Taasiseseivumise poolt K.Vaino EKP eelviimane 1.Sekr T.Kelam Eesti pol, rahvusliku Sõltumatuse, Eesti Partei esimees, 1 EV Kodanike komitee initsiaator. E.Savisaar Rahvaride 1 asutaja,liider,üleminekuvalitsuse peamin, Ül oli mood valitsus. A.Rüütel Ülemnõukogu esimees L.Meri TaasiseseisvEV1. president. T.Madison Eesti vab-võitl,pol-vang,Eesti Kongressi liige, Hirvepargi miitingu peaorganisaator L.Parek ERSP asutajaliige ja esimees,Eesti Kongressi liige, esines kõnega Hirvepargi miitingul M.Laar Isamaa liider. esialgu iseseisvumishääletuse vastu, hiljem poolt. Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assemblee liige. S.Kallas IME idee autor,Reform.erk.asutaja 26sept87.esitasid S.Kallas, T.Made, E.Savisaar ja M.Tiitma ettepaneku viia Eesti üle täielikule, NSVL-i keskvõimust sõltumatule isemaj-sele H-park 23aug87Rahv-rinde loom apr.88Laul.rev 88
mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis. positsiooni, kaotati tsunftisundus, 1801-kirik allutati riigile > Napoleon sõjaväekohustus.Viini kongress, keisriks kutsuti ka Euroopa kontsert.216 1802- Napoleon kuulutas enda esindajat. Kongressi peaorganisaator konsulikoha eluaegseks. Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks Napoleone Bonaparte; alates 1796. oli kindlaks määrata riigipiirid, mis aastast Napoléonoli Prantsusmaa seoses Napoleoni vallutustega olid valitseja 11. novembrist 1799 11. täielikult segi paisatud. Põhiline aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. vastuolu oli Poola jagamine. Viini juunini 1815.11. novembrist 1799 25. Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni
Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik
- 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised sakslased pidi lahkuma kogu Eestist Madisepäeva lahing - eestlased püüdsid võitu edasi arendada tähtis: liidu säilitamine venelastega. Peaorganisaator Lembitu - üle Eesti tuli kokku suur vägi u 600 meest oodati veel vene vägesid - vaenlased kuulsid eestlaste plaanidest ja kiirustasid, et jõuda enne abiväge - sakslased keskel, liivlased paremal, latgalid vasakul tiival - Madisepäeval 1217 21.sept Viljandi lähedal - Eestlased metsa varjus3 osana - Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele
4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich. Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit. 5. Kaupo isik. Kaupo ristimine, tema edasine tegevus. Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega. 6. Piiskop Albert, tema tegevus Liivimaal Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal. 7. Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal. Maale toodi ristirüütlid, kes latgaleid ja liivlasi vägisi ristiusustasid 8. 1201 Riia linna rajamine. 1206 liivlaste alistamine ning 1208 latgalite alistamine. Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W
kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu. See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefoto äri, mida ta lubas rahaliselt toetada - portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks. Kuna Nadar oli juba hõivatud karikaturisti tööga, veenis ta oma nooremat venda Adrieni, kes alatasa abirahast elas, et too oleks äri peaorganisaator. Kui Nadar oli kinni maksnud Adrieni fotokoolituse, mille viis läbi Gustave Le Gray, jättis noorem vend Nadari ning avas üksinda stuudio. Samal ajal võttis fotograafiatunde ka Nadar, võib-olla selleks, et ühineda oma vennaga. Arvatakse, et esmalt võis ta seda pidada lihtsaks meetodiks karikatuuride visandamise kiirendamiseks. Peagi ehitas ta oma koju aadressil 113 rue Saint-Lazare pimiku ning tegi fotograafia-alaseid katseid oma sõprade ja külaliste peal. (http://et.wikipedia
1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert- 1199- 1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Lembitu-Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vjatsko-1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. KESKAEG- 1227-1558 Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja
Madisepäeva lahing: 21. september 1217, Eestis Vanamõisa lähedal. Sakslaste võit. Osalesid eestlased (Lembitu juhtimisel), sakslased, latgalid, liivlased. Kes ta on, millal ja millega sai tuntuks: Meinhard: Esimene Liivimaa piiskop, 1186, rahulik misjonitöö. Berthold: oli Iksile piiskop 11961198. Taotles paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et kiiremini Liivlased alistada. Albert: Albert von Buxhövden oli Riia piiskop 11651229, eesti vallutamise peaorganisaator. Kaupo: oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo eestvedamisel ristiti liivlased ilma sõjalise vastupanuta. Lembitu: Oli eestlase juht Madisepäeva lahingus 21. september 1217, milles ta ise ka hukkus. Valdemar II: Taani kuningas 12021241. 1219 purustas Lindanise lahingus eestlaste sõjaväe (legendi järgi saabus võit selle tõttu, et keset lahingut kukkus taevast alla Taani lipp). Sellega langes Eestimaa taanlaste kätte.
). Olulist rolli rahvusliku ärkamise ajal olid rahvakooli õpetajad (külakooli õpetajad). Inimesed, kes olid natuke jõukama järje peale saanud, tahtsid olla sakslaste moodi. Rahvusliku liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen - oli pärnumaalt pärit. 1857 rajas esimese püsiva eestikeelse ajalehe "Perno Postimees". Sellest aastast alates ongi Eestis püsiv eestikeelne ajakirjandus. 1864 kolis Jannsen Tartusse, kus ta rajas ajalehe "Eesti Postimees". Jannsen oli I üldlaulupeo peaorganisaator 1869. Jannsenil oli leplik loomus, püüdis kõigiga hästi läbi saada. Temast oli väga palju kasu Eesti rahvuslikule liikumisele. Johann Köhler - Elas ja tegutses Peterburis. Ta püüdis õukonnas elamist ära kasutada. Palvekirjadeaktsioon oli lõuna-eesti talupoegade allkirjade kogumine, palvekirja esitamine keisrile, kus taotleti endale suuremaid õigusi, mis olid mõisnike vastu suunatud. Sellest mingit reaalset tulemust ei tulnud. Jakob Hurt - Lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna
Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
7 - 9 juulil allkirjastati Tilsiti lepingud, mis sisaldasid nii rahu kui liidulepingut. Venemaa loovutas Napoleonile alasid Aadria merel, sai aga osa varem Preisile kuulunud Poolast. Venemaa liitus ka kontinentaalblokaadiga ning lubas püüda veenda Inglismaad rahu sõlmima, kui see aga ebaõnnestub, lubas Vene alustada sõda Inglismaa vastu. Viini Kongressist lühidalt: 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressieesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e
a paiku. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. Meinhard - augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke.
4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Euroopas 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine Viini kongress - 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Austria peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Venemaa ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid Inglismaa, Austria, Prantsusmaa. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Pilet 8 *Teadus ja kunst 19 sajandil
soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt. Nt võimupüüdluste v muude konkurentide vastu. Tänu Hansa Liidule arenes kaubandus eesti linnades ning kaup sai lihtsamini liikuda Lääne- Euroopa ja venemaa vahel. Kuna kaubad veeti Eestist läbi siis jäi siia ka osa kaubast. Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liitu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Isikud Piiskop Albert- Liivimaa vallutamise peaorganisaator Kaupo- Liivlaste vanem Lembitu- Sakala vanem Valdemar II- Taani kuningas, kes vallutas Põhja- Eesti. Piiskop Albert hakkas tegema temaga koostööd, 1219 jõudsid taanlased kuninga eestvedamisel tänapäeva Tallinna. Aleksander Nevski- peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positsiooni, kuulutati pühakuks. Burchard von Dreileben – Liivi ordu meister, viibis Jüriöö ülestõusu ajal Pihkvas vägedega, kuid naases kohe ja kutsus eestlaste kuningad Paide
Võimulahususe idee seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Pooldas Inglismaa tüüpi konstitutsioonilist monarhiat. Arendas võimulahusust edasi võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip (see leidis esmakordselt rakendust USA põhiseaduses). Printsiibi mõte hoida ära nende isikute võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu. Denis Diderot (1713 1784) Õppis jesuiitide koolis. Sorbonne magister. Esimese prantsuse entsüklopeedi peaorganisaator ja toimetaja. Oli Prantsuse vaimuelu tunnustatud juht. Filosoofilistelt vaadetelt materialist. Ühiskonnakäsituses aga idealist. Arvas, et inimesed olid algselt vabad ja sõltumatud. Tarve teiste inimeste järele ja isikliku huvi pinnal tekkivad konfliktid sunnivad ühinema riigiks. Riigikorraldus järgib kirjutatud seadusi. 5
Tallinnas ja Tartus ~5000 elanikku Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö - Hansa Liit ja selle tähtsus- Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liitu- Isikud Piiskop Albert- Läti piiskop, kes alustas vallutusõda aastal 1200, ta saabus 23 laeva ja 500 mehega Väina jõe äärde esimesele sõjaretkele Kaupo- liivlaste vanem, kes lasi end ristida ja suri Madisepäeva lahingus Lembitu- Sakala vanem, Madisepäeva lahingu peaorganisaator ning ta langes lahingus Valdemar II- Taani kuningas, kelle eestvedamisel jõudsid taanlased 1219 tänapäeva Tallinna alla sadamasse Johan I (ka Johan Sverkersson)- rootsi lapskuningas, kes 1220. a tungis Laane-eestisse koos sojavaega Aleksander Nevski- Jäälahingus venelaste juht Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister jüriöö ülestõusu ajal (surus eestlaste ülestõusu maha) Mõisted
aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta nõudis paavstidelt ristisõja bullad. Rajas mõõgavendade ordu. 1211. aastal sai temast Lihula ehk Eestimaa piiskop. Piiskop Albert (1165-1229) - Oli Riia piiskop aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal alistada enamiku Eestist ja Lätist. Piiskop Alberti tegevuse raskuspunktiks sai ristisõjaks üleskutsumine ja valitsejate toetuse hankimine liivimaa-ettevõttele. Kahekümneseitsmel korral purjetas ta üle Läänemere, et tuua siia ristisõdijaid või minna neid värbama. Piiskopiameti esimesel aastal kutsus ta Ojamaal (Gotland) üles liivlastevastasele ristiretkele ning kohtus Taani kuninga ja Lundi peapiiskopiga. Talvel 1199-1200
annaabi.ee 
