, kuhu tuleb kanda rööplükkega süsteemi kõik jõud. Iga jõu Fi ülekandmisel tuleb taandamiskeskmesse lisada jõupaar momendiga Mo(Fi). Tulemusena on esialgne jõusüsteem asendatud ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud n jõust ja n jõupaarist. Liites jõud omavahel ja jõupaaride momendid omavahel, saame tulemuseks ühe jõu ja ühe momendi. Jõudu Fo=F1 nimetatakse jõusüsteemi peavektoriks ja momenti Mo=Mo(F1) jõusüsteemi peamomendiks. Seda tulemust tuntakse staatika põhiteoreemina: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. Peavektori ja peamomendi arvutamine: Fox=F1x, Mox=(yiF1z-z1F1y) ; Foy=F1y, Moy=(ziF1x-x1F1z) ; Foz=F1z, Moz=(xiF1y-y1F1x). Resultant üks ja ainus süsteemiga ekvivalentne jõud, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel
jõude ja jõupaaridekogumit, mis on rakendatud jäigale kehale, nii, et kõikide jõudude kandesirged ja jõupaaride mõjutasandid on ühes tasapinnas.Jõupaari toime ei sõltu jõusüsteemi konkreetsest esitusvormist tema toime on konstantnening jõupaar ei anna projektsiooni ühelgi teljel.Iga jäigale kujundile rakendatud tasapinnaline üldine jõusüsteem taandub jõusüsteemi mõjutasandil meelevaldselt valitud punkti 0 selle jõusüsteemi peavektoriks F ja samale tasapinnale rakendatud peamomendiks Mo Jõudu on võimalik paralleelselt iseendaga nihutada 5.1. TasakaalutingimusedTasapinnaline üldine jõusüsteem on tasakaalus, kui selle jõusüsteemi projektsioonid kahel mitteparaleelsel teljel ja momentide summa samal tasapinnal oleva meelevaldse punkti O suhtes üheaegselt võrduvad nulliga. Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui jõudude projektsioonide summa sellel tasapinnalmoleva mingil teljel ja jõudude momentide
taandamistsentri ja kanname kõik jõud paralleelselt üle punkti O. Selle teisendusega taandus süsteem jõududeks F1';...;Fn' ja jõupaaridesüst F1F1'';...;FnFn''. Tähistasime punkti O rak resultandi sümboliga R1'. Jõupaaride süsteemi resulteeriva jõupaari momendi sümboliga M0. Järelikult taanduvad ruumis suvaliselt asetsevad jõud liitmisel mingiks jõuks R1', mida nim peavektoriks ning mis = antud jõudude geom summaga, ja mingiks momendiks M0, mida nim peamomendiks ning mis= taandamistsentri O suhtes arvutatud momentide summaga. R'= rj(Rx'2+ Ry'2+Rz'2); M0=rj(M0x2+M0y2+M0z2) !vt süsteemid! 16. Vektorid. Vektorite liigitus Vektoriks nim suunatud sirglõiku. Sirget, millel vektor asub, nim tema mõjusirgeks. Vektor pn määratud mõjusirge, suuna ja pikkusega. Vektori pikkust nim tema mooduliks. Vektorid jagunevad: Vabad vektorid- rak-punkt suvaline; Libisevad vektorid- rak-punkt võib mööda mõjusirget ümberpaikneda; Rakendatud- rak-punkt kinnistatud.
võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. · Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nimetatakse peavektoriks. · Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nimetatakse süsteemi peamomendiks selle punkti suhtes. · Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, nimetatakse ekvivalentseteks. · Sõnastada Varignoni teoreem. Kui jõusüsteemil on resultant, siis resultandi moment mis tahes punkti suhes võrdub liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga.
võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. 69. Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nim süsteemi peavektoriks. 70. Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nim jõusüsteemi peamomendiks selle punkti suhtes. 71. Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, on ekvivalentsed. 72. Sõnastada Varignoni teoreem. Kui jõusüsteemil on resultant, siis resultantmoment suvalise punkti suhtes on võrdne liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga. 73. Kirjutada
võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. 69. Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Kõikide süsteemi jõudude vektorsummat nim süsteemi peavektoriks. 70. Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Kõikide süsteemi jõudude momentide geomeetrilist summat taandamistsentri suhtes nim jõusüsteemi peamomendiks selle punkti suhtes. 71. Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kõik jõusüsteemid, millel on ühesugune peavektor ja ühe ja sama taandamistsentri suhtes ühesugune peamoment, on ekvivalentsed. 72. Sõnastada Varignoni teoreem. Kui jõusüsteemil on resultant, siis resultantmoment suvalise punkti suhtes on võrdne liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga. 73. Kirjutada
kehale mõjub k välist jõudu, siis summeerides võib kirjutada: i n dh i k i li i 1 dt i 1 (3) i n dhi H i 1 H Tähistame ja nimetame keha kineetiliseks momendiks. i k li L i 1 L Lisaks tähistame ja nimetame vektori välisjõudude peamomendiks punkti 0 suhtes. Kokkuvõttena võib valemi (3) kirjutada dH L dt kujul: (4). Esimene tuletis kineetilisest momendi vektorist aja järgi võrdub kõigi kehale mõjuvate välisjõudude momentide summaga. dH v dt L v Et , siis tehes asenduse valemisse (4) saame (5) Kineetilise momendi teoreemi võib võrduse (5) alusel sõnastada
annaabi.ee 
