Balleti rajajaks peetakse 17.sajandil Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XIV, kes armastas eriti tantsu ning sellepärast oli ka tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Louis XIV esines esmakordselt balletis kolmeteistkümneaastasena, kuid tema kuulsam osa oli päikesejumal Apollon ,,Kuninglikus ööballetis" 1653. aastal ning see ballett kestis 12 tundi. Sel ajal võisid balletti tantsida ainult mehed. Päikesekunigas hakkas 1661. aastal riiki ilma peaministrita juhtima ning 1672. aastal rajas Kuningliku Tantsuakadeemia Pariisi, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks ning paljud sammud on klassikalises balletis püsinud tänaseni. 1681. aastast võisid tantsima hakata ka naised. 1.2 Ballett 18. sajandist 19. sajandi keskpaigani Paljud vanad balletid põhinevad Kreeka ja Rooma legendidel. Ballett ,,Marsi ja Veenuse armulood" etendus Londonis 1717
(www.miksike.ee). Louis XIV kehastas ideaalset absoluutset monarhiat, mis rõhutas eriti võimu, hiilgust, sõnakuulelikust ja saavutusi. Ta oli arvamusel, et Prantsusmaa elu edeneb ja riik on stabiilne siis, kui absoluutne monarhia kasutab oma võimu täiel määral (Beazley 2002:248). Tema õpetajaks oli kardinal Mazarin, kes valmistas noore kuninga ette valitseja ülessandeid täitma. Kui Mazarin 1661 suri ajaski noor kuningas edaspidi läbi ilma peaministrita ja hakkas isiklikult valitsema. Kuningas kulutas iga päev palju tunde kohtumistele ministeeriumi ametnikega, valitsuse paberite uurimisele ja muudele valitsusasjadele. Vaatamata oma 14 veidrustele on teda peetud Euroopa kõigi aegade üheks töökaimaks kuningaks (Beazley 2002:248). Louis XIV oli energiline valitseja, kes sekkus kõikvõimalikesse pisiasjadesse. Tema ajal
Puureljeefidega kaunistatud altarid, neid oli ka Eestis 29.11.2007 Prantsuse kunst 17. Sajandil 147-156 Prantsusmaa kujuneb 17.sajandi keskpaigas Euroopa juhtivaks suurriigiks. Seal algavad ka suured ehitustööd. Berninile esitati konkursikutse, kuid seda ta ei võitnud. Louis XIV tundis ennast piisavalt targana, otsustas valitseda ilma peaministrita. Selle konkursi võitis arst Claude Perrault Versailles' loss Kerge, õhuline, suured risaliidid fassaadil Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre'i fantaasia ja geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault'
annaabi.ee 
