valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad peaministri alluvuses. Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka
Vabariigi valitsus 1) Kuidas moodustatakse EV valitsus? V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. 3 2.Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega
VÄLISLEPINGUD, ERAKORRALINE SEISUKORD, RIIGIKORD. $107- seadused kuulutab välja president. Kui president ei allkirjasta seadust, läheb see tagasi RKsse. Kui RK võtab selle vastu muutmatul kujul-> võib president selle väljakuulutada v saata Riigikohtusse. $108- Seadus jõustub 10dal päeval pärast Riigiteatajas avaldamist.SEADUS EI JÕUSTU KUNAGI TAGANTJÄRGI. $109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri.-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene
peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) • Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) - ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4) • Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) • Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) • Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) • Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima
kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president loodava koalitsiooni liidri peaministrikandidaadiks. Rahvas -> valib iga 4 aasta tagant RKsse oma esindajad RK -> valib iga 5 aasta tagant presidendi pärast presidendi valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. President -> nimetab ministrid ametisse (peaministri ettepanekul) ja määrab loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt:
Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus
.........................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni. Kirjutasin lühidalt nende isiklikust elust, haridusest, tunnustustest ja ameti tegevusest. Samuti ka sellest, millised on peaministri ülesanded ja kohustused. Töö eesmärk oli teada saada Eesti peaministritest ja mis aastatel nad olid peaministrid. Samuti ka nende isiklikust elust, kus nad on töötanud ja kus õppinud. Peaministri tähtsus Eesti vabariigis on, et ta juhib valitsust ja selle tegevust. Ta käib ka paljudes teistes maades visiitidel. Peaminister nimetab ka 2 ministrit, kes asendavad teda, kui teda ennast ei ole. Uurimises kasutasin ma ainult internetti ja sealt sain ma kõik vajaliku info.
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht
Aastatel 19871989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja. 25. novembril 1988 valis EKP Tartu rajooni kommunistide konverents, kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi. Tunnustused 2007. aastal valis ajaleht Financial Times Ansipi aasta eurooplaseks. Peaministri ametist Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab kollegiaalselt vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul ning tavaliselt on ta valitsuse
menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7.Peaministri ülesannete hulka kuulub ... 8.Presidentaarne valitsemiskord: Presidentaalse riigikorra puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik
Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnud kahtlust, et palju tuleb tegemist teha tsensoritega. Peale Verdi tehtud muudatusi, ei oldud siiski ooperiga rahul, muuta sooviti pea kõike, juhatuse libretol polnud tema ooperiga enam midagi ühist. Lõpuks otsustati tegevus viia Ameerika iseseisvussõja eelsesse Bostonisse ning nimed muuta. ,,Un ballo in maschera'' esietendus 1859. aastal Roomas. ''Maskiballi'' sisuks on armulugu kuninga ja tema peaministri naise vahel. Kuningapalees toimub ball, kuhu on saabunud ohvitsere, saadikuid, aadlike ning ka vandenõulased, kes kuningat tappa soovivad, ent kuningat huvitab vaid Amelia, peaministri naine, kellesse ta armunud on. Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna. Nõia juurde läheb ka Amelia sooviga vabaneda
1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias
3. Kas suurem meeste või naiste seas? Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95 5. Kas on erinevus vanuseklassides? Töötuse erinuvus vanuseklasside järgi on olemas. Kõige rohkem on töötuid vanuses 25-50. http://www.jarva.ee/index.php?article_id=2413&page=654&action=article& 6. Leia peaministri ja riigikoguliikme palk. Kuidas määratakse riigikoguliikme palk? · Peaministri palk on 5200. eurot.http://www.vabaeestisona.com/index.php? option=com_content&view=article&id=271:eesti-presidendi-ja-peaministri-palk-maeaerati- eurodes&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 · Riigikogu liikme ametipalk saadakse seadusega fikseeritud koefitsendi korrutamisel Eesti keskmise palgaga. Eesti keskmise palga avaldab Statistikaamet ning see korrutatakse
100 parteid. ·1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon. ·1981 a. 18. jaanuar toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus. ·1981 a. liitus Hispaania NATO- ga. ·2002. a. Läks Hispaania üle euro kasutamisele, majanduse kiire kaasajastamine. 3 Seaduslikud võimuorganid Hispaania on parlamentaarse monarhiaga ühtne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.
Eesti valitsus Eesti Vabariigi Valitsus ehk Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud
vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid, kuulutab vlja seadusi ning valimised, annab riiklike autasusi. K.Pts - 1938-1940 L.Meri - 1992-2001 A.Rtel - 2001-2006 T.H.Ilves - alates 2006. 4) KOHALIK OMAVALITSUS
Et ei hakkaks olema mingeid lahkarvamusi. (nt valitsuse esitatus seaduseelnõusid maha hääletades) Eestile on omane Koalitsioonivalitsus, vähemusvalitsus. EESTI VALITSUSE STRUKTUUR. *peaminister- juhib ja esindab valitsust *Ministrid- juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. (erinevad ministrid , haridus jne) *Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikoguga. Riigikantseleid juhib riigisekretär(Heiki Loot), kelle nimetab ametisse peaminister. Ministeerium- moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Igapäeva tööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantseler. Eesti Valitsuse residents, Stenbocki maja, Toompeal VALITSUSE OTSUSED *istung, kord nädalas, juhatab peaminister, osalevad kõik valitsuseliikmed
Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim Poolpresidentalism: a)Rahvas valib presidendi ja parlamendi b)President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust c)Parlament hääletab ametisse valitsuse ja ka tagandab d)peaminister juhib valitsust e)ministrid valib peaminister aga vajab presidendi heakskiitu f)president võib parlamendi laiali saata- vetoseadus g)tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule Parlamentarism: a)rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ning hääletab ametisse ja ka tagandab valitsuse b)valitsus annab aru parlamendile c)presidendil on esinud ül d)valitsus
koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse. Koalitsioon riigikogu erakonnad, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda uusi
See on presidendi ainupädevus. Õigus välja anda seadlusi. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised, kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid. Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Täitevvõim - Vabariigi President määrab peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. Kohtuvõim - Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. President algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. 3
Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika eest välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab
Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsuse koosseisu olnud (k.a. eksiilvalitsused). Praegu 45., ametis 5.04.07. · Samas majas asub ka Riigikantselei. · Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal. Moodustamine: · Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus. · President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse.
Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid. Presidendil on suur moraalne õigus ja võim. Valib peaministri, kes valib valitsuse. Õigus vetole. President tegeleb välispoliitikaga. Valitsus tegeleb majanduse ja sots.poliitikaga. Pos. - Tugev täidesaatev võim. Neg. - Võimude lahusus on väiksem, kuid suurem kui parlamentarismi puhul. Nt. FRA, RUS, Leedu Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel.
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K
,,Maskiballi" tegevustiku aluseks sai Rootsi kuninga Gustav III mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. 1859. aastal jõudis ooper Rooma lavale, kuid tegevuspaigaks oli saanud Boston ja kuninga asemel tapeti kohalik kuberner Riccardo. Muudatused tehti selleks, et mitte näidata laval riigipea tapmist. Seekordsel lavastusel, mis oli Estonias juba neljas, on tegelaste nimed lihtsalt Kuningas ja Peaminister. Kuningas oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, kes kuningat vastu armastas. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema keelatud tunded kuninga vastu ära kaotaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga
jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse, ning valitseja põgenemise tagajärjel tekkis suur skandaal, sest saadi teada Amelia ja kuninga armastusest. Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski.
Valitsuse domineerimine parlamendi üle(kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess).Suured nõudmised ministritele. Valitsuse dilemmad poliitikakujundajana:sõltumatus või sõltuvus parlamendist, poliitilised soovid või reaalsed võimalused, maksimaalsed muutused või maksimaalne järjepidavus, rõhutamine oma valija mandaadile või laiapõhjalise toetuse tagamine igale kavatsetud lahendusele, erakondade oma näo säilitamine või valitsuse ellujäämine iga hinna eest, valitsuse ja peaministri või erakondade peakontori ülekaal. Valitsuse dilemmad poliitika elluviijana:kas keskenduda suurtele ja keerukatele või väikestele ja poliitiliselt tundlikele küsimustele?Kas vastutada kõige eest või selle eest, mida reaalselt saab mõjutada?Kas keskenduda uutele või vanadele probleemidele? JNE.. Valitsuse töökultuur: 1. Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult. 2
Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM
valitsuse liikmed Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president Olla riigikaitse kõrgeim juht 3. Vabariigi valitsus – kürgeim täidesaatev võim Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus on volitused maha pannud Pärast valimiskriisi, mis tipneb umbusalduse avaldamisega peaministrile riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse Valitsus annab riigikogu ees ametivande Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, millele kuulub vähemalt pool
8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3
lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata. Eesti peaministrid: 2007-2011 Andrus Ansip 2003-2005 Juhan Parts 2002-2003 Siim Kallas 1999-2002 Mart Laar 1997-1999 Mart Siimann 1995-1997 Tiit Vähi Välisminister – Marina Kaljurand; erakondliku kuuluvuseta; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; kavandab ja viib ellu Eesti välispoliitikat, juhib Eesti välisesindusi jne. Siseminister – Hanno Pevkur; Eesti reformierakond; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; tagab koos asutustega Eesti sisejulgeolekut ja kaitseb avalikku korda; valvab ja kaitseb Eesti riigipiiri jne. Kaitseminister – Hannes Hanso Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat –
- Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4:
ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud, pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema ülesanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus 5
Sündinud 6. juunil 1599, Sevillas (Hispaania) barokiajastu Hispaania kunstnik Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures 1618 aastal abiellus Velazquez Pacheco tütrega Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid n eis on tumedad ja
president nimetab ametisse valitsuse. Mina arvan, et sellise väikese riigi puhul nagu Eesti ei ole selline valitsemiskorraldus väga hea, mulle tundub, et Eestile ongi ainuõige praegu kehtiv valitsemine, milleks on parlamentaarne valitsemiskorraldus. Poolpresidentalism ehk pool-presidentaalne valitsemiskorraldus. Suurimaks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Võibolla on meedias liiga palju läbi käinud meie suure naaberriigi valitsemismeetod, milleks on samuti poolpresidentalism ja seega tekitab see samuti minus vastakaid tundeid ja ma arvan, et Eesti konteksti see ei sobiks. Antud valisemiskorralduse puhul omab president suurt võimu. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: president valitakse rahva poolt seitsmeks aastaks.
Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja Ajutine komisjon( kestab mõned kuud ja lõpetab ametliku rapordi esitamisega, tegelevad erakorraliste ja oluliste probleemide uurimisga.) Valituse mood, põhimõtted ja ülesanded: Peaministri nimetab riigipea. Kaheparteilises parlamentaarses riigis kinnitab riigipea kahekorde valiku tulemusena peaministri, kelleks on valimised võitnud erakonna liider. (NT : Suurbritannia) Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ning võib arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat
9.2. Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta VV liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VV seadus. Ministrid jagunevad tüüpideks: ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi, kes on ametisse nimetatud (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VV seadus. Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peamin; 2) haridus- ja teadusmin; 3) justiitsmin; 4) kaitsemin; 5)keskkonnamin; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsioonim; 8)põllumajandusmin;
jaoks ainet antiikmütoloogiast. Tugev ja selge maalimisviis ning tumedad varjud Sevilla veemüüja meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo u 1620 Caravaggio ja José Ribera) laadi. 1618. aastal abiellus oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Järgnevatel aastatel maalis Velázquez kuninga, tema pereliikmete ja peaministri portreesid. Ta lõi mütoloogilisi pilte, millest tuntuim on "Veenus peegliga", hulga kuninga ja tema pereliikmete ning õukondlaste (õuenarride, kääbuste jt.) portreid. · Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja veenvas laadis. Figuurid on neil tumedad ning asuvad lihtsal heledal ja siledal taustal.
Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini, kes lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921. aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei võidu ning Mussolini tunnetas oma mõjuvõimu kasvu ja nõudis peaministri kohta. Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fasistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Võeti ka vastu seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht e duce. Mussolini sai tunnustust paljudest riikidest ning esialgu ka demokraatia pooldajatelt
päeva pärast nende väljakuulutamist PS §97 (valitsuskabinetile umbusalduse avaldamine Riigikogus),105 (rahvahääletusele pandud seaduseelnõu läbikukkumine) ja 119 (riigieelarve mitte vastu võetus jooksva aasta 01.märtsiks) asjaoludel. 27.Riigikogu volitused. PS §65 kohaselt Riigikogu: võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korralduse, valib Vabariigi Presidendi, ratifitseerib ja denonseerib välislepingud, annab volitused peaministri kandidaadile valitsuse moodustamiseks, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise, nimetab Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe, riigikontrollöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja, nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed, nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed, otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise, esineb deklaratsioonidega
Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel.
1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese
8ja 27 mandaati Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15.2% 15 mandaati Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 13.7% 14 mandaati Eesti Vabaerakond 8.7% 8 mandaati Eesti konservatiivne Rahvaerakond 8.1% 7 mandaati 2. Kellele kuulub täidesaatev võim? Kuidas on valitsuse töö korraldatud? Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Valitsuse töö: Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Milliseid ülesandeid valitsus täidab? Kuidas valitsust moodustatakse? Kes on kantsler? Kes on peaminister? Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2
tugeva vormikäsitlusega. Ta vaimustus Hispaanias armastatud nõndanimetatud köögipiltidest (bodegones). Võimalik, et tal oli kasutada alalisi modelle sakuti ka väikseid esemeid, millest ta oma natüürmordid ja zanristseenid kokku seadis. Hispaania õukond tundus kunstnikele ikka veel ahvatleva tegevuspaigana. Noore Velázqueze talent leidis aga kohe tunnustust, aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe IV poolehoiu. On teada, et Felipe IV on öelnud, et ta soovivat, et teda mitte keegi peale Velázqueze ei portreeriks. Sellega oli Velázqueze elusaatus otsustatud. Õukonna portreemaalijana kuulus ta eluks ajaks kuninga alalisse kaaskonda, mis aga ei taganenud kunstinikule kaugeltki jõukust. See tegi ta sõltuvaks oma kuningliku heategija kõikvõimalikest tujudest. Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema
vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs). Royal privileges ( 1215 Magna Carta ) , Parlament bills ( 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of rights 1911 Parliament Act , Court decisions. ) Eelnevad seadused sisaldavad järgmisi eesmärke :Monarhi õiguste järk-järguline piiramine. Parlament, parlamendi kujunemine, parlamendi pol õiguste suurenemine ja piiritlemine. Peaministri ja valitsuskabineti institutsioon ja selle kujunemine , indiviidide õigused ja seda puudutav seadusandlus. Ei taheta neid seadusi eriti muuta või kaotada , sest nad on tõestanud oma vastupidavust ja sobivust. Important milestones of British Parliament · 1215 Magna Carta by King John. Royal power is first time restricted through the establishment of a council of 25 barons entiteled to levy taxes and wage war against king if king violates their liberties
lk 62). Demokraatlikud ja diktatuuririigid erinevad üksteisest selle pooles, et diktatuuririigis valitseb üks isik või ringkonna valitsus, kes on võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes.
annaabi.ee 
