G.Verdi "Maskiball"
tabba, kui talle teeb atendaadi maskiga inimene, keda keegi ei tea. Pldiselt jättis kogu lava
sünge ja tumeda mulje.
Muusika oli väga dramaatiline, andes orkestrile suure osatähtsuse. Eriti meelsid mulle
Ameelia aaria "Morrò, ma prima in grazia", mis oli väga jõuline, esile tuli tema ilusa tämbriga
sopran. Kuninga etteasted jätsid mind suhteliselt külmaks, ei olnud piidavalt vastupidavust ja
jõulisust. Ka kuningat kehastanud mehe välimus ei andmud kuninga mõõtu välja.
Kuninga Peaministeri puhul jäi meelde õnnestunud ariooso "Alla vita che t'arride" ooperi I
vaatusest. "Maskiballis" oli veel üks oluline tegelaskuju nõid Ulrica kes traagilisi sündmusi
ennustab. Ta on pehme ja naiselik nõid, kes jätab positiivse mulje. Nõiastseenid meeldisid
mulle kõige enam, lavatehniliselt väga huvitavad ja ilusate tantsudega.
Enamus muusikast oli mulle võõras. Ooper kestis peaaegu kolm tundi, oli väsitav ja ilma
eestikeelsete subtiitriteta oleks sisu ilmselt ebaselgeks jäänud