Vana-Kreeka
Tragöödiad käsitlesid
inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. Üksikisiku
ühiskondliku tähtsuse tõus polise elus ja suurenenud huvi tema kunstilise kujutamise vastu
klassikalisel ajastul kahandas koori osa kasvas näitleja tähtsus ja suurenes näitlejate arv
(max 3-ni).
38
Kõik etendused olid arvestatud massilise pealtvaatajaskonna jaoks (Ateena teatris oli 17000
kohta) ja toimusid võistluse korras. Tragöödiavõistlustest võtsid osa kolm autorit, kellest
igaüks esitas kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Saatürdraama leevendas oma naljade,
laulude ja lõbusate tantsudega tragöödiate sisust jäänud rusuvat muljet.
Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos (525-456) Eleusisest, kes lõi 90 draamateost,
millest säilinud on 7. Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja,