saajale. ·Vastuvõtja kasutab saatja avalikku võtit, dekrüpteerimaks saatja saadetud R-i. Kui dekrüptitud R vastab algsele, on saatja autenditud. Selle autentimisprotokolli töökindlus sõltub avalike võtmete jagamisest. Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the-middle attack). 52. Digitaalallkiri 36 Krüptograafiline analoog käsikirjalisele allkirjale. Saatja lisab kirjale digitaalse teate, et tema on
·Saatja kasutab oma privaatvõtit, et krüptida nonce R ja saadab krüptitud R-i tagasi saajale. ·Vastuvõtja kasutab saatja avalikku võtit, dekrüpteerimaks saatja saadetud R-i. Kui dekrüptitud R vastab algsele, on saatja autenditud. Selle ap töökindlus sõltub avalike võtmete jagamisest. Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the- middle attack). 52. Digitaalallkiri Digitaalallkiri on krüptograafia tehnoloogial põhinev meetod, mis võimaldab tuvastada dokumendi omaniku või looja. Toimib see järgnevalt:
•Saatja kasutab oma privaatvõtit, et krüptida nonce R ja saadab krüptitud R-i tagasi saajale. •Vastuvõtja kasutab saatja avalikku võtit, dekrüpteerimaks saatja saadetud R-i. Kui dekrüptitud R vastab algsele, on saatja autenditud. Selle ap töökindlus sõltub avalike võtmete jagamisest. Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the-middle attack). 52. Digitaalallkiri teade krüpteeritakse salajase võtmega, dekrüpteeritakse aga avaliku võtmega (nt panen kirja vanaema isikukoodi, ning ainult mina ja vanaema saame teadet lugeda). Kasutatakse RSA algoritmi
• Saatja kasutab oma privaatvõtit, et krüptida nonce Rja saadab krüptitud R-i tagasi saajale. • Saaja kasutab saatja avalikku võtit, dekrüpteerimaks saatja saadetud R-i. Kui dekrüptitud R vastab algsele, on saatja autenditud. Selle ap töökindlus sõltub avalike võtmete jagamisest. Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas (kui saaja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale). Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt. (man-in-the-middle attack, bucket-brigade attack). 59. Digitaalallkiri A digital signature is a cryptographic technique to indicate the owner or creator of a document, or to signify one's agreement with a document's content.
annaabi.ee 
