ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest traditsioonidest ning moest. Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mis tõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid. Keskajal kanti meelsasti ka pealismantleid. Kitsaid pükse õmmelda enam jaolt erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu, pandleid jms. 12. sajandil tulid kasutusele ka nööbid. need oli valmistatud nahast, luust või metallist. Taskuid keskajal ei kasutatud. Omapärane tähendus oli keskajal veel krael. Need ilmusid Eurooplaste rõivastusse pärast ristisõdu. Kallid, kulla ja vääriskividega kaunistatud kraed oli ainult ehted, mitte rõivaesemed. 15
Samas on ka igal värvil olemas oma tähendus: VALGE tähendas süütust, ROHELINE lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE õnnelikku armastust, SININE truudust, PUNANE armulõõma, ja võitlus valmidust. Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning värvikirevaid sulgesid. Vööd olid neil kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe.Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Et hõlbustada liikumist, kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole.
maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti. Kui taheti, et kleit paistaks välja nii nagu oleks kaks kleiti seljas, siis seda laiendati kiilu, ehk slepi abil. Palju kanti ka pealismantleid. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust. 3. Pulmakleit Pulmakleit pole alati traditsiooniliselt valge olnud. Keskaegse pruudi unistuseks oli pulmapäeval riietuda punasesse, rikkalikult kaunistatud kleiti. 15. sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig mõlemad karmiinpunast sametit või atlassi. Kui
Tänapäeval etendavad moes juhtivat rolli naised ning nende rõivaid, kuid keskajal andsid tooni eelkõige mehed. Linnaelanikud armastasid ääretult kirjuid riideid, mille iga käis või säär pidi olema eri värvi. Samas oli igal värvil ka oma tähendus: Valge süütus, roheline lootuse ja armastuse tärkamine (samuti oli see ka inkvisitsiooni värv), kollane õnnelik armastus, sinine truudus, punane armulõõm ja võitlusvalmidus. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. 6 Meeste kuubedel olid omapärased käised - need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi
annaabi.ee 
