üheteist klassiliseks. Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati. Klassi ees oli suur musta värvi puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori. Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused tugisambad ornamentide ja kujutistega. Maakoolidel olid omad aiamaad, kus kasvatati juurvilju ja marju. Suvel käisid lapsed aias peenraid rohimas. Aiasaadusi kasutati hiljem õpilastele lõunasöögi valmistamiseks. Koolis oli palju leninlikku õppetust. Peaaegu kõik õpilased olid algul
Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja lööv, suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV
Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus hakkama saada. Just kodu koos lasteaia ja kooliga kujundavad last, panevad aluse tema vaimsetele väärtustele ning valmistavad teda ette viljakaks ning mõtestatud eluks ühiskonnas. Tarbimisühiskond soodustab aga isekust ja konkurentsi, vaimsetele väärtustele eelistatakse materiaalseid. Nii pidurdubki inimese areng ning elu pidepunktid pole
7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta - suhtumine võlgadesse kõik on kõigile võlgu - tasumise vorm tasumisel ei kasutata raha
roll) jm Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: - kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata, on pealiskaudsemad suurem tõenäosus stressile). B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID: 1) Häirestaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse korteriüüri). Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama
linnastunud maastik. Maastikukonvent: 3. Kuidas maastikku tajutakse? Artikkel: On toodud välja erinevus noorte ja vanemate inimeste maastikutaju osas. Noored räägivad maastikust, mida neile on räägitud; täiskasvanud seda, mida nad teavad ja on isiklikult kogenud. Teistalt ei oska noored näha muutusi pikas perspektiiivis ja võtavad praegust maastikku kui normi. Ja sellest tulenevalt on noored ka probleemide mõtestamisel pealiskaudsemad- prügi on kõigile nähtav ja seetõttu probleem, avamaastiku kinnikasvamine mitte, sest see toimub pikema aja jooksul. Maastikukonvent: maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala 4. Mis on keskkond? Artikkel: Räägitud on mitmetest keskkondadest- näiteks looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilsest. Need kõik jätavad maastikku jälje, mis säilib mingil kujul
6. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid (individualiseeruvas kultuuris). Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad kui suhted kooskondlikus kultuuris. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk (teiste inimeste kohta) - tasumise vorm (ei kasutata raha) - enda huvi seadmine tahaplaanile
väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: 1. teadmiste hulk teiste inimeste kohta, 2. suhtumine võlgadesse – kõik on kõigile võlgu, 3. tasumise vorm – tasumisel ei kasutata raha, 4. koos töötamine, koos veedetud aeg, 5.
selle, et maailm näib vähem tähenduslik, vähem rikas, vähem huvitav, jne. kui ta tegelikult on. Ja vastupidi, kui me neid tunnetusorganeid kasutame ja arendame, võime avastada uusi tähendusi, rikkusi neid maailma tahke, mis olid varem meile kättesaamatud. Praegune teaduslik metodoloogia loob meile maailmast puuduliku, ühekülgse ja tugevasti vaesestatud pildi. Meile on kättesaadavad kõik uuritava objekti kõige pealiskaudsemad aspektid, aga kõik, mis teeb objekti inimlikult huvitavaks, tähenduslikuks ja tähtsaks, jääb märkamata. Materialistliku teaduse ülemvõim on halb, sest: 1. kui puuduv pidev uurimine sellistes ,,ebateaduslikes" küsimustes nagu ,,mis on inimese eksisteerimise mõte ja eesmärk", langeb tsivilisatsioon veelgi sügavamasse masendusse. Küsimus on selles, et ,,inimene ei ela üksnes leivast" 2. teaduslike uuringute metoodiline piiramine Universumi kõige välisemate ja
aastatel õpetajate seminaris edasi õppides, nüüd juba nõukogude kooliprogrammi alusel. Ühtlasi jätkasin viiuliõpinguid. 1947. aastal lõpetasin Tallinna õpetajate Seminari ja mind suunati edasi õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, kus valisin erialaks eesti keele ja kirjanduse. See oli raske, kuid ühtlasi rõõmus aeg. Teadmised, mida tolleaegne ülikool oma kasvandikele pakkus, olid hilisema tasemega võrreldes kahtlemata pealiskaudsemad ja ühekülgsemad. Tuhin, millega sõjajärgsete aastate üliõpilaskond teadmiste kallale tormas, mõjus aga innustavalt ja sisendas optimismi. Kui olin 1952. aastal ülikooli lõpetanud, suunati mind tööle praegusesse Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Eesti.NSV Riiklikku Raamatukokku. Ning siitpeale on mu elukäik õige tihedasti seotud lasteraamatutega. Raamatukogu metoodlkakabinetis töötades oli mu ülesandeks tegelda lastekirjanduse propagandaga
7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine). Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta − suhtumine võlgadesse – kõik on kõigile võlgu − tasumise vorm – tasumisel ei kasutata raha
SUPEREGO Superegol on kaks poolt: 1.Südametunnistus ehk kokkuvõte karistustest ja hoiatustest 2.Ego ideaal - mudel mille järgi käitudes ollakse saanud tunnustust. - Südametunnistus ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete. Näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi. Ekstravertne isiksus o Avatud suhtlemisele ja suhetele o Kõne kiire, paljusõnaline ja ilmekas o Otsivad suheldes silmsidet o Näitavad välja emotsioone o Võivad olla pealiskaudsemad o Enamasti on aktiivsemad õhtuti o Motivatsioon seotud tasu ja tähelepanuga o Avatud uuele, tegutsevad impulsi ajel o Pole alati usaldusväärsed Introvertne isiksus o Avatud sisemistele mõtetele ja emotsioonidele o Kõne pigem aeglane, läbimõeldud, monotoonne o Võivad vältida silmsidet o Ei väljenda meelsasti emotsioone o Tegelevad probleemidega sügavuti o Enamasti on aktiivsemad hommikuti
annaabi.ee 
