Horisontaalpuurpingid ehk sisetreipingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. Hööveldamine: Hööveldamisel töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeprotsessi karakteristikud hööveldamisel: Hööveldamisel kasutatakse kahte lõikeliikumist: a) risthööveldamisel- höövellõikuru sirgjoonelist horisontaalset pealiikumist ja tooriku katkenduslikku, pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist. b) pikihööveldamisel- höövellõikuri sirjoonelisel pealiikumisel ja tooriku pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist. c) vertikaalhööveldamisel- höövellõikuri vertikaalset sirgjoonelist pealiikumist ja tooriku pealiikumisele ristsihis ettenihkeliikumist. Pealiikumise kiirus höövelpinkidel on muutuv suurus, muutudes nullist maksimumini ja enne tagasikäiku uuesti nulliks.
laastu mahutamiseks. Sisekeermeid d kuni 20mm lõigatakse keermepuuridega. Keermestamine treilõikuritega: Täpsed ja suure profiiliga keermed lõigatakse treipingis treilõikuritega, ketaslõikuritega ja kammlõikuritega. Selleks et kergendada lõiketingimusi, kasut. Suure ja väikese sammuga keermete puhul erinevaid lõikeviise. Keermefreesimine: keermeid freesitakse spetsiaalsetel keermefreespinkidel ketasfreesidega. Pealiikumist teostab frees, mille lõikehammastel on keerme soone profiil. Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga v. Lihvkettaga. Freesimisega lõigatatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Keermestamine keermestuspeaga: keermesuspäid kasut.välis ja sisekeermete lõikamiseks trei, puur, revolver ja automaatpinkidel. Keermetuspea korpusse monteeritakse prismaatilised v. Ümarad profiillõikurid, mis
Mitme ava üheaegseks töötlemiseks vertikaalhööveldamine (b) kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töö- võlliga vertikaalpuurpinke. Risthööveldamisel (sele 2.42) ja pikihöövelda- misel kasutatakse kahte lõikeliikumist höövellõikuri sirgjoonelist horisontaalset pealiikumist ja tooriku katkendlikku pealiikumise suhtes risti ettenihke- liikumist. Vertikaalhööveldamisel on höövellõikuri sirgjooneline pealiikumine vertikaalne (sele 2.42b). Toorikule antakse pealiikumisele ristsihis ettenihke-
annaabi.ee 
