Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikurid. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel: Lõikeprotsesse iseloomustavad kinemaatilised ja gomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga.
tulemusena : Lõikeinstumendi liikumine mööda oma liikumise trajektoori ehk pealiikumine Detaili liikumine lõikeinstrumendi suhtes ehk etteandeliikumine . Lõikuri tipu liikumise trajektoor freesimisel ja saagimisel on tsükloid Lõikuri tipu pöörlev liikumine ümber telje (pealiikumine) Pöörlemistsentri sirgjooneline kulgev liikumine (etteandeliikumine) A-pealiikumise kiirus B – lõikekiirus C – etteandekiirus . Lõikekiirus Lõikekiirus tekib kahe liikumise kiiruste summana : Pöörleva tera hamba tipu joonkiirus ehk pealiikumise kiirus Detaili liikumise kiirus tera suhtes ehk etteandekiirus Kuna pealiikumise kiirus on tunduvalt suurem kui etteandekiirus loetakse praktilistes aruvustes lõikekiirus võrdseks pealiikumise kiirusega .
66. Mis on abiliikumine?A b i l i i k u m i s t e k s nimetatakse kõiki ülejäänuid lõikeprotsessiga seotud lõikeriista liikumisi. Abiliikumistega on määratud ka eraldatava kihi pôiklôikepind. 67. Mis on ettenihkeliikumine? Lôikeprotsessi pidevust tagav liikumine 68. Mida peab algasend võimaldama teriklõikamisel? Algasend peab võimaldama tooriku, vajaduse korral ka lõikeriista vahetamist. 69. Mille järgi saab ettenihkeliikumisi jaotada? a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe b) Hambaettenihe fz (sz) - pöörleva pealiikumise korral hammaste arvuga jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe. c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad. Ettenihe toimub enne töökäiku. Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja tôukamisel. d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe
-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki
põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud
d. Töödeldavate materjalide hulk Question 1 Mida nimetatakse lõikamiseks? Vali üks või enam vastust. a. Töödeldava materjali tükeldamist b. Materjali kihi eraldamist c. Materjali karastamist Question 2 Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rt b. Rw c. Rz d. Ra Question 3 Kuidas nimetatakse joonis olevat pinda nr. 2? Vali üks vastus. a. Töödeldud pind b. Lõikepind c. Pealiikumise pind d. Lõigatav pind Question 4 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Elektrooniline b. Termiline c. Keemiline d. Mehaaniline Question 5 Millest koosneb treilõikur? Vali üks vastus. a. Terikust ja rakisest b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Peast ja kinnitusosast Question 6 Millised on treiterade tüübid? Vali üks või enam vastust. a. Otsatera b. Koorimistera c. Mahalõiketera d. Ristlõiketera Question 7
(kujupindu), samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit. Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikureid. Lõikeprotsesse iseloomustavad kinemaatilised ja geomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldava tooriku ja eraldava laastu kuju. Kinemaatilised karakteristikud. Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis v=Dn m/min, kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1 Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud.
Spindli pöörlemise täpsusest, samuti tema jäikusest ja vibratsioonikindlusest oleneb tunduvalt töötlemistäpsus. Kiiruskast on ette nähtud spindlile erinevate pöörlemiskiiruste andmiseks. 8. Ettenihkekasti ülesandeks on töölauale erinevate ettenihete andmine piki-, rist- ja püstsihis. Ettenihkemehhanismi ajam asub konsoolis ja pannakse liikuma eraldi elektrimootorilt. Erinevalt pealiikumise ajamist on ettenihkeajamid aeglasekäigulised. 4.Vertikaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ülesanded pingi töös. Kirjeldage tasapinna freesimist vertikaalsel freespingil. 1. Sellistel pinkidel asetseb spindel vertikaalselt ja nad on ette nähtud töötamiseks ots-, sõrm- või soonefreesidega. Põhisõlmed: 1. Alus 2. Kere 3
Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54
lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõtd=485,8 mm ja lõikepikkus on 674 mm. Treimisel on ettenihe s=1,0 (mm/p) ja lõikesügavus t=2,0 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – pealiikumise ülesanne? Vali üks: a. tooriku kinnitamine b. tööriista liikumine c. töölaua liikumine d. materjali eemaldamine Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine b. materjali eemaldamine c. tööriista liikumine d. tooriku kinnitamine Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 6.Kirjeldage meetodeid, mida kasutatakse ava asendi täpseks määramiseks tema töötlemisel. 7. Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende tööötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks.
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist.
32. Terikumaterjali kõvadus-temperatuurist Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. 33. Treimise karakteristikud Lõikeprotsesse iseloomustavad tehnoloo- gilised karakteristikud. Joonis 20. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s)
asetsevad täisnurga all d. vähendab töödeldud pinna kalestumist Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõikejõu tooriku teljesuunalise komponendi Ff või Fx teadmine on vajalik: Vali üks: a. töödeldud detailide tünnilisuse jt kujuhälvete määramiseks b. lõikepingi ettenihkemehhanismi detailide tugevusarvutusteks c. lõiketera temperatuuri määramiseks d. pingi pealiikumise ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Puurpinkidel teostatakse järgmisi töid: Vali üks: a. töödeldakse tasapindu b. töödeldakse silindrilisi välispindu c. töödeldakse avasid ja lõigatakse sisekeeret d. lõigatakse väliskoonuseid Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
alusel vaid pulbermetallurgilisel teel valmistatud tükikestena eralduv murdelaast. komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 41. Lõikekiiruse valem treimisel 1350 °C). Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, · Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava 42
Standard käsitleb järgmisi põhilisi pinnakareduse parameetreid: a R - pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve; z R - pinnakonaruste kõrgus kümne punkti järgi; Rmax - pinnakonaruste suurim kõrgus (kõige kõrgema tipu ja kõige madalama nõo vaheline kaugus lähtepikkuse ulatuses). 28. Millistel lõikereziimi parameetritel on suurim mõju pinnakaredusele? Lõikereziimi parameetreist on karedusele kõige olulisem mõju lõikamise pealiikumise kiirusel ja ettenihkel. 29. Miks toimub pinnakareduse suurenemine lõikekiirustel 15...30 m/min? Põhjuseks on teriku kasvaja teke lõikuri esipinnal. Lõikekiirustel üle 30 m/min teriku kasvaja teke lakkab temperatuuri tõusu tõttu lõiketsoonis ja kareduse suurus väheneb. Selliste materjalide töötlemisel, millel puudub kalduvus teriku kasvaja moodustumiseks, karedus ei sõltu lõikekiiruse muutusest. 30. Kuidas saab vähendada lõiketöödeldud pinnakihtide jääkpingeid
b. TiN hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks teriku esipinna ja laastu vahel, teriku püsivusaja märgatavaks suurendamiseks c. keraamiline Al2O3 pindega lõikejõudude vähendamiseks d. TiN, hõõrdumise suurendamiseks teriku esipinna ja laastu vahel Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõikejõu tooriku teljesuunalise komponendi Ff või Fx teadmine on vajalik: Vali üks: a. pingi pealiikumise ajami mootori võimsuse määramiseks b. töödeldud detailide tünnilisuse jt kujuhälvete määramiseks c. lõiketera temperatuuri määramiseks d. lõikepingi ettenihkemehhanismi detailide tugevusarvutusteks Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Lõikekeraamika põhikoostisosaks on järgmised ühendid, kasutusalad ja eelised on: Vali üks: a
K Interpoleerimise parameeter või Y-telje suunaline samm Interpoleerimise parameeter või Z-telje suunaline samm Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus L Määramata M Abifunktsioon N Lause number O Määramata P X-telje suunaline paigutus (kolmas) Q Y-telje suunaline paigutus (kolmas) R Kiirpaigutus või Z-telje suunaline paigutus (kolmas) S Spindli pöörlemissagedus (pealiikumise funktsioon) T Lõikeriista funktsioon (esimene) Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus U X-telje suunaline paigutus (teine) V Y-telje suunaline paigutus (teine) W Z-telje suunaline paigutus (teine) X X-telje suunaline paigutus (esimene) Y Y-telje suunaline paigutus (esimene) Z Z-telje suunaline paigutus (esimene) Juhtsümbolid ja märgid Juhtsümbolid tähistavad: · Programmi algust · Lausete lõppu
mm) keevitamisel. vaid tükikestena eralduv murdelaast. TIG keevituse puudusteks: 41. Lõikekiiruse valem treimisel Protsessi suhteline aeglus Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja Tundlikkus tuuletõmbe suhtes lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn, Tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min-1. TIG keevituse eelisteks: 42. Lõiketöötluse pinna kvaliteet
kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töö- võlliga vertikaalpuurpinke. Risthööveldamisel (sele 2.42) ja pikihöövelda- misel kasutatakse kahte lõikeliikumist höövellõikuri sirgjoonelist horisontaalset pealiikumist ja tooriku katkendlikku pealiikumise suhtes risti ettenihke- liikumist. Vertikaalhööveldamisel on höövellõikuri sirgjooneline pealiikumine vertikaalne (sele 2.42b). Toorikule antakse pealiikumisele ristsihis ettenihke- liikumine s.
annaabi.ee 
