Venemaa enne 1917. aastat
sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said
valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel
aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud
vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad
aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga
absoluutseks isevalitsuseks.
Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg
(tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on
nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus:
Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga.
Svjatoslav srn. 972 Kiievi vürst 945-972.
Vladimir Püha srn. 1015 Kiievi suurvürst 978-1015, tema ajal ristiti Venemaa.