Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Pealiikumine - tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine - tera liikumine tooriku telje suunas e. pikiettenihe b. pealiikumine e. lõikeliikumine - tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine - tera liikumine risti tooriku teljega e. põikettenihe c. pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera liikumine tooriku telje suunas, pikiettenihe d. pealiikumine - tera pöörlemine, ettenihkeliikumine tooriku kulgev liikumine
Pealiikumine – tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine – tera pöörlemine b. pealiikumine – tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine – tera kulgev liikumine tooriku telje suunas c. pealiikumine – tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine – tera liikumine risti tooriku teljega e. põikettenihe d. pealiikumine – tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine – tera kulgev edasi-tagasi liikumine telje suunas
Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=πDn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis.

Pealiikumine – tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine – tera kulgev liikumine tooriku telje suunas b. pealiikumine – tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine – tera pöörlemine c. pealiikumine – tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine – tera kulgev edasi-tagasi liikumine telje suunas d. pealiikumine – tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine – tera liikumine risti tooriku
Pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine
Pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv .  NATO RAJAMINE JA EESMÄRK NATO lepingu eelkäijaks loetakse 1948. Aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud Brüsseli pakti, mis viis samal aastal Lääneliidu loomisele, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline organisatsioon.

Pealii - Sele 2.33. Treilõikur kumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn, -1 m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pide-
Pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral risti toorikute teljega c. pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera pöörlemine d. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral tooriku telje suunas vabalt valitud suurusega
Pealiikumine - tera pöörlemine, ettenihkeliikumine tooriku kulgev liikumine b. pealiikumine - tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine - tera liikumine tooriku telje suunas e. pikiettenihe c. pealiikumine e. lõikeliikumine - tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine - tera

Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse.
Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja Tundlikkus tuuletõmbe suhtes lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn, Tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min-1.
Pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev

Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min .
Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis.
Pealiinile on kinnitatud haruliinid (vt. joonis 8). Õngejada võib olla, kas pelaagiline või põhjaõngejada.

Pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas
Pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral risti toorikute teljega
Pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine; teral ettenihkeliikumine kooskõlaliikumisena

Pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera pöörlemine
Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse.
Pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline

Pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev
Pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri
Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest.

Pealiikumise ajamist on ettenihkeajamid aeglasekäigulised.
Pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun