põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused
metsakuivendusega enamasti otsest seost ei ole, ei leia nad edaspidi üksikasjalisemat käsitlemist. Nimetagem siinjuures vaid niipalju, et polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused