Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj algul toodi see Konstantinoopolist Kiievisse,1155 tõi vürst Andrei Bogoljubski ikooni Vladimirisse, kust see 1395 Tamerlandi pealetungide tõttu Moskvasse toodi ,,Kolmainsus!-autor Andrei Rubljov.
· Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutuste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma inimlik ja looduslik kord käis käsikäes Ajaloo põhietapid · Põlluharijate asulad alates 5000 a eKr · Kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus · 3000 a eKr ühendas riigid Menes (Memphis) · Samal perioodil kaks olulist arengutähist: Hieroglüüfkiri vase kasutuselevõtt · Need tähised märgivad tsivilisatsiooni algust Ajaloo periodiseering
17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Kommunistid lubasid talurahvale uut maad, aga kasutasid lubatud maad hoopis kolhooside rajamiseks 18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlaste moraal oli kõrge, sest mindi kättemaksma. 19. Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Briti laevastik, Soome ja Rootsi. 20. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? Umbes 200k meest. 21. Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid? Põhjarindel Petrogradi lähistele Võru rindelt lähtudes hõivati Pihkva Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja-Läti(Riia) 22. Kellega sõdisid eestlased Lätis? Läti küttidega(Kommunistid) Sakslastega 23. Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda? 19.juunil alustasid sakslased pealetungi tõrjudes Eesti väed tagasi. 21.juunil murti Eesti rinne läbi ja liiguti kiirelt Eesti suunas, kuid tulemöllu saabunud Eesti abiväed pöörasid sakslaste pealetungi
loomi jne. Punased lubasid ka võrdsust, kuid seda ei tunlud. 18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlastel oli moraal kõrgem (nad tahtsid sakslastele kätte maksta orjuse aastate eest) 19. Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Usa, Suurbritannia, Soome 20. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? Umbes 200 000 meest 21. Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid? Eestlased jõudsid Peterburgi, Riiga ja Pihkva 22. Kellega sõdisid eestlased Lätis? sakslastega 23. Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda? Sakslased kukutasid Lätis vabariigi. Balti-sakslased alustasid samuti punaste vastu sõdimist, hõivates Riia ning jõudes Võnnu juurs Eesti vägedeni. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist, ent eestlased kes pidasid seaduslikuks Läti valitsuseks rahvuslikku Krlis Ulmanise valitsust keeldusid
lõhkusid neid. Lämmastik on ainuke toiteelement, mida ei sisalda mulla Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, mineraalosa. Pandivere, Palivere) ajutiste pealetungide perioodid Eesti muldade N sisaldus 0,090...0,31% ja leetmuldadel ...0,17%. Haanja staadium: 13500 a.t. Mulla N varu 3000...9000 kg/ha, 5 Ainult 1...3% on mineraalsel ehk taimedele omastataval kujul
geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veereziimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) Peamisi eesmärke läbi aegade kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus, Mere pealetungide, Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium.
Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest. Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit). 2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef. Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes
moslemivalitsuselt või siis otse nende Araabia poolsaarelt pärinevatelt sponsoritelt. Nii vähemalt väidab USA Foreign Military Studies Office analüütik kolonelleitnant John Sray. Mitte ükski humanitaarorganisatsioon ei saa aga keelduda võitleva rahva abistamisest. Kõik see andis Bosnia moslemitele suured eeldused eduks lahinguväljal sõjapidamises. Ülespuhutud legend moslemite sõjalisest nõrkusest võimaldas Bosnia valitsusarmeel peita ennast ebaõnnestunud pealetungide korral ÜRO sinikiivrite selja taha ja saada kriitilistes olukordades appi NATO lahingulennukid. Daytoni leping oli parim lahendus. Kogu sõda Bosnias tingis ainult ühe võimaliku lõpptulemuse: moslemite riik pidi püsima jääma oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, serblased saama autonoomia, kogu piirkond jääma NATO kontrolli alla, kuid ka Venemaa ja islamimaailm ei tohtinud tunda ennast kõrvalejäetuna.
*Sõjaajal tekkis Eesti ohvitserkond *Eestlastel puudusid oma rahvusväe osad. *Lääne-Eesti saartel rajasid Vene võimud tugevad kindlustused *Ehitustöödeks toodi eestisse 10,000-neid vöörtöölisi *Tallinnast sai suur mereväebaas *Vene valitsus rakendas sõja ajal toidu ja tarbekaupade sundvõtmist elanikonda *Sõda katkestas kivisõe veo inglismaalt(tekkis terav kütusekriis) *1915 sai Eestist rinda lähistagala *Edukate sajsa armee pealetungide tulemusena tekkis Vene elanikkonnas paanika. *Evakueeriti suurtööstuste sisseseadeid ja kunstiväärtuseid Eesti 1917. aastal *1917. aastal alguseks oli Venemaa jõud otsas. *1917. märtsis loobus keiser Nikolai II võimust. *Venemaal tuli võimule ajutine valitsus, Eesmärkoli muuuta venemaa demokraatlikuks vabariibiks *Ajutise valitsuse kõrval tegutsesid enamlased(lihtrahvas) Juhiks oli Lenin.
maha. 20.12 on peetud kaitselahingute II etapi sümboolseks lõpuks. Viimane, III kaitselahingute etapp 21.12. - 03.01 oli tunduvalt vaiksem. Narva all suurem osa 3. diviisist ja soomusrongidest, eestlaste kontsentratsioon suurem kui kogu eelneva sõja jooksul. Tõnissoni alluvuses 1. diviis, 3. diviis ja soomusrongide diviis. PA otserünnakud tõrjuti tagasi. Lahing kestis 28-30.12, vaibus seejärel, ning 31.12 saatis 7. armee juhataja ettekande, et igasuguste pealetungide uuendamine on võimatu. 03.01.1920 saabus vaherahu ja sõjategevus sisuliselt lõppes. Tartu rahu. Rv areenil toetus Eesti rahuläbirääkimistele. 10.11. - 20.11 mitu erinevat konverentsi. Kahepoolsed läbirääkimised EE-Nõuk Ve, Läti-NV, Lee-NV. ... Relvarahuleping. Paraku ei hakanud see kunagi kehtima, sõjategevus jätkus. 54
Vene delegatsiooni juhtis esialgu Leonid Krassin, kelle vahetas detsembri keskel välja Adolf Joffe. Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919 ning see kestis 2. veebruarini olulisemad probleemid: tunnustamine, riigipiirid, sõjalised garantiid. Kui Eesti Vabariigi tunnustamise küsimus ei tekitanud mingeid probleeme, siis tõeliseks valupunktiks kujunes piiriküsimus. Esialgu olid mõlemate nõudmise utoopilised. Läbirääkimised katkesid korduvalt. Alles pärast Narva pealetungide ebaõnnestumist muutus Venemaa senisest järeleandlikumaks, ent mööndusi pidi loomulikult tegema ka Eesti. Vaherahu sõlmimine. Majandusküsimused. 31. detsembril kell 19.45 kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima kõigil rinnetel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 Tallinna ja kell 12.00 Moskva aja järgi. Alates jaanuarist vaieldi kaua veel majandusküsimuste üle, kuid pikkamööda loobus Eesti edasisest kauplemisest.
annaabi.ee 
