Kes peaks valitsema?
On kaasaegse poliitika üldine eeldus, et demokraatia on "hea asi".
Demokraatlikku staatust vaadeldakse sageli reziimide legitiimsuse lakmuspaberina. Kui valitsust või riiki
peetakse ebademokraatlikuks, saab ta intensiivse rahvusvahelise kriitika osaliseks. Isegi sõna "demokraatia"
pärast peetakse heitlusi, ja selle on vahel omaks võtnud ka reziimid, mis tunduvad täiesti ebademokraatlikud.
Kui Saksamaa pärast Teist maailmasõda lõhenes, nõutasid selle lõhe pealesundinud nõukogulased Ida-
Saksamaale kohe "Saksa Demokraatliku Vabariigi" nime. Liitlasväed pidid Lääne-Saksamaa osas rahulduma
"Saksa Liitvabariigi" nimega, ehkki vähemalt Lääne kommentaatoritele oli selge, et viimane oli demokraatlikele
ideaalidele märksa lähemal.
Kuid kas demokraatia tõesti väärib oma kaasaegset mainet? On ju enamiku inimajaloo vältel
demokraatiat peaaegu üldiselt põlatud. Demokraatia on küll õitsele puhkenud kõige viimasel ajal, ning
annaabi.ee 
