Vana-Egiptus
äärmise ühekülgsuse tõttu egiptlastele vastuvõetamatuks.
Amon loomis-ja viljakusjumal, sõnasõnalt "nähtamatu", "varjatud". Ehkki
paistab, et jumal Amonit mainiti teiste egiptuse jumaluste seas juba viienda
dünastia ajal (25-24 ss.), mil temale viidati kui ühele ürgjumalale, saavutasid tema
kummardajad kogu Egiptust hõlmava tohutu võimu alles hilisemal ajajärgul:
Amoni austati Teebas alates XI dünastiast, esimene peakultuspaik oli Karnak. Kui
Ra ning Osiris välja arvata, oli Amoni kummardamine Niiluse orus laiemalt
levinud kui ühegi teise jumala kultus. Preesterkond käsitles teda nähtamatu,
kõikjal viibiva eluandva esijumalana. Amonile pühendatud kiituslauludes ja
teistes kirjutistes iseloomustatakse teda kui "oma laste eest varjatut" ning
"jumalate ja inimeste eest varjatut". Amoni algupäritolu on selgusetu, võimalik, et
ta oli algselt tuule- ja õhujumal (teda nimetati sageli õhujumal Shu "hingeks").