Vooluring sulgub, üle peakontaktide K hakkab mootor pöörlema. Samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K, mis sundib käigunupu vooluringi (vaata joonist). Nüüd võime käigunupu S 2 vabastada, kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud kontakt K (mis on nüüd suletud), seisunuppu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis S1 , siis katkeb magnetkäiviti mähise vooluring ja käiviti peakontaktidega K lülitatakse mootor elektrivõrgust välja. 2 Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga) termorelee kasutamisega. L1 L2 L3 N S1 S2 K SK 1 SK 2 SK 1 SK 2 K A1 A2 C1 C 2 C 3 M
Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM2, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2 (joonis 1.2.a) või mõlemad käivitusreostaadi sektsioonid (joonis 1.2.b). Kui käivitusreostaadil on skeemidel kujutatust rohkem sektsioone, hakkab kirjeldatud protsess korduma seni, kuni kõik käivitusreostaadi sektsioonid on kiirenduskontaktorite peakontaktidega shunteeritud (välja lülitatud). Skeem joonisel 1.2.a on töökindlam, sest isegi ühe kiirenduskontaktori peakontakti kinnikeevitumisel toimub järjekordne käivitus voolu piiramisega, tõsi, vajalikust väiksemal määral. Kui aga skeemis joonisel 1.2.b keevitub kinni kiirenduskontaktori KM2 peakontakt, toimub järjekordne käivitus voolu piiramiseta, mis on loomulikult lubamatu. Joonisel 1.2.b toodud skeemi eeliseks on mõningane energiasääst, sest
annaabi.ee 
