elutee 28.augustil 1949.a. J. Jaago tuhk toodi sünnimaale ja veel samal aastal sängitati urn Tallinnas Metsakalmistu mulda. Luunjast pärineva maailmakuulsa maadleja mälestuseks korraldatakse 1978. aastast Tartu rajooni spordikomitee eestvedamisel kevadisel koolivaheajal (põhiliselt Luunja keskkooli võimlas) noortevõistlused klassikalises maadluses. Võistluste orgkomiteed on juhtinud Evald Kaldalu, Jaan Kork,Roobert Närska, Valter Johanson, Tõnu Toim, Rein Kuku, Enn Liba, Heino Saar. Peakohtunikuks on olnud Kaimo Andersson (11 korda), Jakob Praavel ja Eldur Edela. Kavastu kohtukivi 1840. a.tabas eestimaad viljaikaldus ,millele järgnes terav näljahäda. Meeleheitele viidud rahva hulgas levisid kuuldused nagu jagataks Venemaal kõigile soovijatele tasuta maad. Kuigi kubernäär manitses, et mingit väljarändamist pole lubatud,või kui, siis ainult raudu panduna ja siberisse, see rahva meeli ei vaigistanud. Ka Emajõe ümbruse talupojad, kelle orjus oli liiga ränk, hakkasid 1841.a
ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines palju. Pax deum- rahu jumalatega. Surmanuhtlusega nii8elda päästeti kogu kogukond. 3) Keisririigi aja õigus Eristatakse tsiviil- ja kriminaalõigust. Tsiviilõigus- peakohtunikuks on keiser, kes võib kas ise otsuseid langetada või anda volitused edasi mõnele magistraadile või ametnikule. Päevavalgust näeb uus menetlusviis- palvekiri keisrile, millega süüdistaja pöördub valitseja poole. Viimane kas vastab ise või annab kirja edasi kantseleisse, kus langetatakse otsus. Kriminaalõigus- ka siin on peakohtunikuks keiser. Senat mängib samuti rolli, ent väikest. Kehtestatakse uued karistused- sunnitöö kaevandustes, küüditamine väiksele vahemeresaarele,
annaabi.ee 
