Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr- gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm)
9. Rocinante oli tema hobune. 10. Don Quijote võitleb oma "südamedaami" Dulcinea pärast. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse alates 1996. aastast Emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igaühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks ,,laulutuules taevani tõustes üles igaviku omale otsida". ,,Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, ,,Oleks kohasem öelda sohvabaar". Üle-Eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas kordineerima hakata ,,Teeme Ära! 2011" algatusrühm. Kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa nt Peipsi järv, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri. Omadussõnaline käänduv esiosta, nt Vaikne ookean, Must meri. Erand isikunimi liigisõnast maa, nt Adélie maa, Baffini maa.
ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm)
annaabi.ee 
