· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun
2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega, laed kiviplaatidest
Millist Kreeka jumalat vajab Eesti Gustav Adolfi Gümnaasium 10.C Nagu me kõik teame, sõltub töö tulemus suuresti tegijatest ning sellest, kui hästi nad kokku sobivad. Samamoodi on lugu ka jumalatega. Parima resultaadi saab koostööd tehes, sest keegi ei saa olla kõiges ühtmoodi hea. Eestil oleks vaja minu arvates kõige enam kodurahu jumalannat Hestiat, peajumalat Zeusi ja tarkuse jumalannat Athenat. Tarkuse jumalannat oleks meil eelkõige vaja, sest eestlasi on võrreldes suurte rahvustega kahjuks äärmiselt vähe ja sellepärast ei saa me endale lubada rumal olemist nagu ameeriklased. Mõelge ise millises olukorras oleks Eesti siis, kui 78% eestlastest ei leiaks kaardilt üles oma kodumaad. Sellisel olukorral ei tohi me lasta lihtsalt sündida, sest Eestisse jääks tarku inimesi niivõrd vähe, et meie konkurentsivõime oleks olematu.
kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et varjata oma truudusetust abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt
India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9
religiooni teenistuses. Kõige konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi viima ootamatu selgenemiseni, tõelise keerukam ja fantaasiarikkam on põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima arusaamiseni. hinduismi mütoloogia, kus oli budism, varsti küll eelneva kahe peamise kolm peajumalat (Brahma, Visnu usundiga segunedes. ja Siva) ja arvutu hulk teisi jumalaid. Hilisemal ajal taganes budism islami ja hinduismi ees. 3. Arhitektuuri omapära Linnad olid reeglipärase Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale Templite eeskujudeks olid talumajad. planeeringuga, olemas olid palkkonstruktsioonile
oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi
- Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Kamid ja nende peajumal - Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses. - Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja mõned suguharusid. - Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. - Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. - Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Templid ja pühamud - Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega. -Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis hoonetega.
kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Usuti, et igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui surnute hinged olid roomlastele ka antropomorfsed jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga
raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend
tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto)
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel?
tänulikkust nende ohvri eest, tekib urami (vimm) ning nendest saavad aragami'd - võimsad ja kurjad kamid, kes maksavad kätte. 7 Kamid ja nende peajumal Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses. Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja mõned suguharusid. Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. 8 Templid ja pühamud Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes
India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9
SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha
Kultuur võeti palju teistelt üle, uhked lossid, teede korrashoid Tulekummardaminemaagid mäetippudel, puhtussurnutele laibatornid, et laibad ei puutuks puhta maa ja vee, tulega. Mazdaism usuuuendaja Zarathustra õpetus: Dualistlik religionrõhutati 2vasttandikku, pärast surma saavad tema kummardajad paradiisi, austati kui peajumalat, mõjutas ka islaismi ja ristiusu kujunemist 3500ekr 3300 2900 1500 Piktograafiline Ideograafiline Silp Tähestikuline Märkeset Märkmõistet Tähistab silpi häälikut Varadünastiline aeg 30002650 ekr ÜlemE valitseja Menes ühendas AlamE ühtseks riigiks hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik
c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 10. Kas toodud väide on õige või vale: Kõigel kolmel usundil on 1 jumal - kristlased - muhameedlased - hinduistid (väide on vale, hinduistidel on 3 peajumalat) B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun
Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. KAKSTEIST PEAJUMALAT Zeus - Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja. Armus pidevalt. Sümboliks kotkas ja tamm. Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes.
See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving Maailmahing brahman ja inimese hing aatman ja nende suhe. Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna. Inimese hing ehk aatman on hindude arvates osa maailmahingest . Inimese usuline
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
Ravitsemisejumal oli looduse sõber ja sageli muutis oma partnerid loomadeks või taimedeks. Apolloni kaaslased olid muusad kes talle allusid. Apollon olnud tapnud Gaia(maaema) lapse Pythoni(Typhoni) ja Zeus seejärel karistanud teda kahel korral inimese orjaks hakkamisega. Teda austati väga tema prohvetliku võimete eest. (Apollon) Kokkuvõte Antiik-Kreekas oli umbes 13 põhijumalat. Kolm peajumalat Zeus ehk taeva valitseja, Poseidon ehk merede valitseja ja Hades ehk allilma valitseja. Maad valitsesid nad kõik koos. Oli veel hulk teisigi jumalaid kes tõid näiteks õnne viljakuses või armastuses. Näiteks Hestia oli kodutule- ja kodurahu jumalanna. Hephaistos aga sepp ja käsi- ja sepatöö jumal. Hermes oli jumalate käskjalg ja tal olid maagilised tiivulised sandaalid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning abielu- ja abielunaistejumalanna. Demeter, hea
Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see maailm, milles tavaliselt inimesed liiguvad, 2)kättesaamatu, 3)vormitu, kujutu
misteekide mõjud. Monumentaalne arhitektuur. Tenochtitlani toretsev ühekorruseline keisripalee, astmikpüramiidikujulised templid. Nn. muuseumid: loomaaed, botaanikaaed, inimvärdjate kollektsioon. 4. Religioon Jumalad. Ülim loojajumalate paar Ometecuhtli ehk Tonacatecuhtliu (Meie olemasolu jumal) - kõikide jumalate ja olendite looja, asukoht 13.taevas; muutunud nn. puhkavaks jumalaks ehk deus otiosus´eks, kelle poole pöörduti suurima häda korral. Kolm peajumalat: asteekide hõimujumal, sõjajumal ja päikesejumal Huitzilopochtli; hariduse kaitsja, kultuuriheeros, preestrseisuse kaitsja ja tuulejumal Quetzalcoatl ja viimase vaenlane ja antipood, tüli ja nõiakunsti jumal Tezcatlipoca (Suitsev peegel). Lisaks oli suur hulk viljakuse, viljasaagi ja vihmajumalusi. Neist tähtsaim oli vihmajumal Tlaloc, keda austati Mesetal juba olmeekide ajal. Tema naine oli veekogude jumalanna Chalchihuitlicue, Tlaloci õde viljasaagi jumalanna Chicomecoatl
Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime. Igal asjal vi elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap rasteks. Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate
kokkuvaadet puhta maa, vee ja tulega. f. Mazdaism (u 600 eKr) usu-uuendaja Zarathustra õpetus: · Varasem dualistlik religioon, kus rõhutati kahte vastandlikku alget valguse ja pimeduse maailm. · Pärast surma saavad Aburamazda (valguse) kummardajad tema riiki paradiisi. · Kes teevad patte lähevad Ahrimani (pimeduse) riiki põrgusse. · Valitsejad võtsid selle õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui peajumalat. · Mazdaism mõjutas ka islami ja ristiusu kujunemist (Jumal- Saatan).
rohtaed), valesid aga ootavad põrgupiinad. Kuid selline võitlus ei jää kestma igavesti, sest on määratud, et lõpuks saavutab Ahuramazda oma vaenlase ja kõigi kurjuse jõudude üle otsustava võidu. Siis tõusevad surnud haudadest ja mägede metallid voolavad suureks tulejõeks, mis kõrvetab patused, kuid on õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu. Pärsia kuningad võtsid Zarathustra õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui oma peajumalat. Seda usku on hakatud nimetama mazdaismiks. Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana
Need sirgetes ridades mehed, peas kõrged teravatipulised mütsid kaljutempli seinal Yazilikayas, olid jumalad; poksija poosis mees, kes valvas Böghazköy väravat, oli jumal. Hetiidi panteon, mille koosseisust me tunneme umbes 10 %, on kirju segu assüro- babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud. Hetiidi üheks peajumalaks ( ainukest peajumalat neil ei olnud) on Hattusa linna kõuejumal, kelle nimest on teada ainult lõpp: - unas, tema naine on päikesejumalanna ja tolle nimi on teadmata. Meheliku jõu jumal on Inar, tulejumal Agni, väravajumal Apuluna, jahijumalanna Ruta. Üks vanahetiidi indoeuroopaliku päritoluga jumal on Jaja, kellest arvatakse olevat tekkinud vanaiisraeli jumal Jahve kristlaste Issand. Peale selle olid hetiitidel mõned "kindlasti eksisteerivad" mere-,
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel?
Enuma elis... Kui ülal... Jumalad tasuks kaitsesid inimesi haiguste eest. Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil valitseb üleujutuste üle, Sumeri allikad kõnelevad tuhandest erinevast jumalast, eristatakse 50 peajumalat ja 7 suurt jumalat. Hilisemal ajal Istar templiprostitutsioon. ISTARI preestrinnasid oli võimalik osta, astuda seksuaalvahekorda, et tuleks viljakus, et põllud vilja kannaks, et kariloomi sünniks rohkem. Maa ja vesi on tähtsad niisutuspõllundus, vesi võis olla ka hävitav jõud. Apsu magevesi Tiamat maailm loodi tema kehasse, soolane vesi Allilmas kus on surnud, on ka ürgookean Veeuputus Gilgamesi eeposes 3 at. alguses e.m.a tulid semiidi hõimud ehk akadlased
Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse.
Kreeka aristokraatide elus- sümpoosion ja sport kulges eeskatt oma sookaaslase seltsis. See lõi soodsa pinnase tugevaks meestevaheliseks sümpaatiaks, millest arenes pederastia. Pederastia esines ka perekonnaelus- mees võis rikkuda abielu noore poisiga. 17.Peatükk. Usk 1.Leida kreeka jumalatele võimalikke paralleelkujusid Mesopotaamia ja egiptuse panteonist. Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks? Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist.
Kreeka aristokraatide elus- sümpoosion ja sport kulges eeskatt oma sookaaslase seltsis. See lõi soodsa pinnase tugevaks meestevaheliseks sümpaatiaks, millest arenes pederastia. Pederastia esines ka perekonnaelus- mees võis rikkuda abielu noore poisiga. 17.Peatükk. Usk 1.Leida kreeka jumalatele võimalikke paralleelkujusid Mesopotaamia ja egiptuse panteonist. Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks? Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist.
sõjakäikudest võõrsile, samas keelas seda ka ristiusk. Nad austasid paljusid loodusnähtuseid ja objekte, nende arvate oli ka palju müütilisi olendeid, sh valküüre ehk naissõdalasi, kes korjasid sõjas langenuid ja viisid Valhallasse. Maailm oli nende jaoks kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja võitluses ragnarökis. Jumalad jagunesid kaheks: Aasideks ja vaanideks, esile tõusid kolm peajumalat, Thor (piksejumal), Odin (sõja, ja päikesejumal) ja Frej (viljakusjumal), kurjade kehastaja Loki ( hiid), ohvritalitustel toodi ka inimohvreid. Hiljemalt III sajandist on kasutusele võetud ka ruunikiri, mis algselt koosnes 24 tähemärgist, hiljem 16. Need on väga lühikesed, piirdudes nimega. Meieni on jõudnud tekstid haua- ja mälestuskividel. Ruunid pidid ka hauarüüstajad eemale peletama. Ristiusu kirik varakeskajal
KAMA füüsiline ja meeleline heaolu MOKSA vabanemine Inimesel oli 4 elu etappi (kokku 25 etappi 4x5) Õpiaastad Pereelu, perekonna elu Metsaelu, st et inimene hakkab aktiivsest avalikust elust eemaldumine, nt jõutakse vanaisa seisusesse, peale 50ndat eluaastat Rännakuelu erakuna rännatakse ringi, otsitakse sügavaid filosoofilisi tõdesid, kehtib rohkem üksikute inimeste kohta. Hinduismis 3 peajumalat ehk TRIMURTI: BRAHMA peajumal, looja funktsioon. Brahmanistlik usk, preestrid olid brahmaanid VISNU säilitaja, elu alalhoidja, korra sümbol ehk kehastus. Krisna visnu kaheksas ümberkehastus, kujutatakse karjapoisina SIVA hävitaja ühelt poolt ning teiselt poolt samas ka looja. Oluline sümbol ehk tootemolend- madu, kes sümboliseerib loomist, sest ta on hästi sigiv ja hävitav, sest võib
Valitsev oli tugevus, mitte seadus Kokkupuuteid oli ka teiste rahvastega, Mesopotaamiast üle võetud nt puuvanker Kõige 1.riik võis olla indoiraanlastel Mitanni riik u 16. saj e.m.a Meediariik 8. 6.saj e.m.a, kui see purustati siis tekib Ahhemeniidide riik sellest ajast, Dareios I valitsemise ajast on säilinud raidkirjad, millel mainitakse 1.korda kirjalikes allikates zoroastrismi Eraldi Zarahustrat ja peajumalat ..kedagi.. ei mainita Usupoliitika oli väga liberaalne sel ajal, kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivateks, kui maa vallutati siis neile ohverdati. Usuti, et väljaspool oma piirkonda jumalad aidata ei saanud Zarahustra Võimalik, et ilmus kuskil Ida-Iraani kuningriigis. Sündis nomaadse eluviisi hulka, võis olla varajase indoiraani usundi preester, oli tuttav vanausundi rituaalidega, kus tapeti loomi ohverduseks, austati iidseid iidoleid 10
Hermopolis austati Thoti peajumalana. Ei ole selge, millal, mispärast ja kuidas Thot sai Hermopolise oktoaadi peajumalaks. Thot on iibise- või paavianikujuline tarkuse, kirja-, arvutus-, seaduste ja tekstide jumal. Ta oli ka kuujumal, kuusilm, s.t. ajaarvamise jumal. Thot esines jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesiga (seepärast Hermopolis, egiptlased nimetasid linna ~ "Hmun", mis tähendab 8, sest seal oli 8 peajumalat, oktoaad). Thoti kujutati ka iibise peaga inimesena. Et aga iibisel on pikk nokk, siis egiptlased nimetasid jumal Thoti "Suureninaliseks" Tähtsamaid linde, keda egiptlased kummardasid, oligi iibis. Teda seostati Thoti ja kuuga ning varasemal ajajärgul oli tema kultuse keskuseks Hermopolise linn. Üks lõik Herodotose kirjatööst avaldab selle linnuga seotud kujutluste kohta palju huvitavaid üksikasju. Herodotos ütleb, et külastas üks Buto linna (Buto linn -
Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».» Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.» «Kes see kubjas on?» küsis Jaanus. «Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.» «Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?» «Tont teda teab! Vist mõni värdjas. Ta ise räägib veidrat keelt, ütleb «Pauerunt», kus peab
annaabi.ee 
