Gilgames võttis mõõga ja tappis Humbaba. Võtsid nad siis seedripuud ja hakkasid nendega Eufrati kaldale kõndima. Puude maharaiumisega saavutasid Enkidu ja Gilgames suure jumalate pahameele. Samal ajal aga armub kuningasse jumalanna Istar ja tahab Gilgamesi kallimaks saada. Teades aga, mida Istar kõigi oma eelnevate meestega teinud oli, naerab Gilgames jumalanna välja ja keeldub. Selle peale vihastab Istar hingepõhjani ja palub peajumalal Anul saata Gilgamesi peale taevane härg öeldes, et kui Anu seda ei tee, siis ta ise laseb kõik surnud allilmast välja. Anu on sunnitud nõustuma Istari palvega ja andis härja Istarile. Istar läks ja ajas härja taevast Urukisse. Seal toimus võitlus Enkidu, Gilgamesi ja härja vahel. Koostöö sujus Enkidul ja Gilgamesil hästi ning kui Enkidu härjal sabatüvest haaras, lõi kuningas oma pussi härjale sarvede vahele. Õhtul korraldas Gilgames härja võitmise puhul lossis suure peo.
· Tema usund on levinud maailma kõikides paikades(ilmselgne liialdus), teised usundid pole nii kaugele jõudnud · Katekismus-küsimuste ja vastuste vormis õpetus · Maailma alguse lugu · 2 juurt ehk alget: - valgus ja pimedus. - Valgus on identnde heaga, pimedus kurjaga; - 3 ajastut: minevik, olevik, tulevik- ajastu, mil valgus ja pimedus lahutatud/koos/taas lahutatud. · Valgusmaailma peajumalal on oma kaaskond. - Jumalus on maailma keskpunktis - Sfääridena ümbritseb teda valgusolendid - Moodustavad hierarhilise maailma, mida valitseb kõik positiivne · Pimedus maailma valitseb kuningas Ahriman - Tungib kallale valgusemaailmale - Valgus oli nii ilus, tahtis seda endale saada · Ürginimene- valguskuninga poolt loodud - 5 poega- tema rõivad ja soomusrüü - Hiiglane võitleb deemonitega
Oluline on maapealne elu elust pärast surma on väga ähmane ettekujutus Oluline oli matta surnuid õigesti, et nad ei tuleks hiljem kummitama; surnutele ka ohverdati Sumeri jumalad Sumeri jumalad olid isikustatud loodusjõud ning jumala vägi piirdus ainult temale omase valdkonnaga. Müütides on jumalatel selgelt piiritletud nad võitlevad oma seisundi eest kurjade jõududega, es tahavad nende elukorraldust rikkuda. Jumalad tegutsevad kui inimesed, tunnete ja pahedega. Igal peajumalal oli perekond ja teenrid ning ka neid austati pühamutes ja templites. Juhtiv kolmik, kes jagasid omavahel maailma ära: An (sumeri k) Anu (akadi k) 'sinine taevas'; jumalate isa, taeva valitseja, mitte peajumal, kuna ei sekku ning on passiivne ja taustalolev; auväärne ja tark valitsusala = taevas Enlil Ellil An'i poeg; ilmastikunähtuste maapealne valitseja; kangelane ja kuningavõimu eesseisja; peajumal, tema linn oli Nippur valitsusala = Maapealne
viimane lahing ehk Frashokerti lahing viimane kohtumine. Siis saabub ka päästja Lahingu võidab kindlasti hea, see on ette otsustatud Usundi tunnused: 1. Monojumal 1 konkreetne ainujumal, kes on preester ja kelle olemus on vaimsus. Loob maailma oma mõttejõul (Ahura Mazda). Tema nõudmine inimeste suhtes on vaimne austus enda vastu, palved püha tule ees. Teda ennast pole loodud, aga tema lõi kõik teised jumalad ja kõik selle, mis on hea. Peajumalal on prohvet, kelleks oli Zarahustra jumala vahendaja maistele olenditele, oli väljavalitu, kellele oli antud võime teda kuulda ning sõnum 2. Dualistlik maailmapilt kui hea, siis sellele vastandub kuri. Asha ehk kord ja vastand mitte-kord ehk Drug. Ühed mõisted tekitavad teisi. Dualism on monoteismi loogiline järeldus, kui ta eristab end valest, siis järelikult vale eksisteerib 3
annaabi.ee 
