korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv
lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik • Anubis- allilma jumal, kes balsameerib surnuid (Inuku), kohtu teener, südame kaalumine • Sobek- viljakusejumal Peajumalad • Vana-Riik- Horos, Ra, Ptah • I vaheperiood- Atum • Keskmine riik Teokosmogoonilised süsteemid • heliopolise süsteem (looja Atum-Ra) • hermopolise süsteem (looja Thot) • memfise süteem (looja Ptah) • hermopolise süsteem sünnib maailma munast, Memfise süsteemis jumala mõtte ja sõna abi Kuningakultus • kuningas kui Horose kehstus (varadüsnastiline periood) • kuningas kui Ra poeg (5.dünastia alates) • kuningas kui Maati tagaja
Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3.Karma- varasemad teod määravad käesoleva seisundi. Hinduism: Brahma
2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7
Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära. Peajumalaks Aasidel Thor, kirjeldati vahest ka Odini nime all. Aasid on peajumalad- eelkõige sõja- ja piksejumalad. Vaanide peajumalaks oli Frer Frö ja nemad olid elkõige viljakusjumalad. Germaanlased (enne 1000.a) -keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani keel- kristluse eelsest Skandinaaviast üldiselt: Skandinaavia arenas omasoodu-siinne ülikkond rajas oma poliitilise süsteemi,mis tugines sõjakusel ja rikkalikul kinkimisel. Ei tunnistatud roomlust ega ladina k. Rooma impeerium langeb 395.aastal aga ei mõjutanud Skandinaaviat
Seal toimus võitlus Enkidu, Gilgamesi ja härja vahel. Koostöö sujus Enkidul ja Gilgamesil hästi ning kui Enkidu härjal sabatüvest haaras, lõi kuningas oma pussi härjale sarvede vahele. Õhtul korraldas Gilgames härja võitmise puhul lossis suure peo. Kogu selle loo peale saavad jumalad üpris pahaseks ja otsustavad, et kumbki, Gilgames või Enkidu, peab surema nende koletute tegude ja puude raiumise eest. Pärast pikka arutelu otsustavad peajumalad Anu, Ellil ja Samas, et Gilgames ei tohi surra ja saadavad Enkidule suure haiguse kaela. Enkidu vaevleb haiguse käes tervelt 12 päeva. 13. päeval Enkidu sureb. Gilgames oli murtud ja kaebles Enkidu aseme kõrval, rääkis talle jutte ja ülistas teda. Enkidu süda ei tuksunud enam. Gilgames nuttis ja mõtles elu üle järele. Ta ei mõistnud elu ja surma ja otsustas rännata Utnapisti juurde, kes oli üle elanud veeuputuse ja saanud seega surematuks.
vallutused; · Hellenism 330 30 eKr - Kreeka alad suurriigi koosseisus, aga Kreeka on eeskujuks, kultuuride segunemine; võõrvõimud: 4. Saj. eKr Makedoonia koosseisu (Aleksander Suur), 2. Saj eKr Rooma Tuntud isikud: · Homeros ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Sokrates Vana-Kreeka filosoof, teda peetakse lääne filosoofia rajajaks · Pythagoros - a² + b² = c², matemaatik · Hippokrates lääne meditsiini isa Peajumalad: · Zeus peajumal, äikesejumal · Poseidon merejumal · Hades allilmajumal · Dionysos veinijumal · Hera naiste- ja abielujumalanna · Apollon valguse-, päikese-, muusikajumal · Athena tarkuse- ja sõjajumalanna 3) Vana-Rooma · Kuningriigi aeg (753 510) · Vabariigi aeg (510 30 eKr) · Keisririigi aeg (30 eKr 395 pKr kaheks Roomaks jagamine) või (30 eKr-476 pKr L.- R. laguneb)
Antropomorfism jumalaid kujutati inimesekujulistena. Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid. Sõjad inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad. Panteon kõik jumalad, keda religioonis austatakse. Umbes 200 jumalat ning see kasvas isegi 1000ni. Nippur(linnriik) keskus. Nippuri peajumalad: · Taevajumal An (-taevas) · Enlil (tuulejumal) Said ühtse riigi ajal kogu maa peajumalateks. Jumalad tagavad valitseva korra, et maailm ei langeks tagasi. Neist sõltus riigi ja üksikisiku käekäik.Jumalad valmistasid ühel hetkel inimesed. Maailm loodi ürgainest (oli suur veekogu ehk ürgvesi, millest kerkis välja maapind). Taevas ja maa olid olemas, aga Enlil lükkas taeva maast kõrgemale ja valmistas teised jumalad. Inimesed tekkisid: 1)maapinnast 2)jumalus valmistas savist
V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele. VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Istar armub Gilgamesi ning soovib ta kallimaks saada. Gilgames naerab ta välja, tõmmates kaela Istari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgamesi kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgames ja Enkindu võidavad härja. VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja Samas on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkindule surmaotsuse. Enkindu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes. VIII tahvel: Enkindu sureb 13. päeval. Gilgames on murtud murest sõbra kaotamise tõttu . Enkindu matused. IX tahvel: Gilgames hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkindu saatus ning otsib teid surmast pääsemiseks. X tahvel:Gilgames läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri
Memfise preestrite õpetus erines teistest õpetusest: Ptah on kogu aeg olemas olnud ning sõna ja tahtega lõi maailma; kõik teised Egiptuse jumalad on Ptahi erinevad ilmumisvormid. · Monoteismi katsetused Egiptuses: Aton-päikeseketas kätega, mis annavad inimestele õnne jne. Valitseja, kes Atoni kultuse kehtestas oli Amenhotep IV, kes hiljem võttis nime Ehnaton. See katsetus jäi lühikeseks. · Peajumalad vahetusid. Olulisemad peajumalad: 1. Vana riik: Horos, Ra ja Ptah 2. I vaheperiood: Atum 3. Keskmine riik: Amon-Ra(samuti Uue riigi ajal. - Peajumalaid austati templites. Ohverdati loomi ja muid söödavaid asju. Inimohvreid arvatavasti ei toodud. Ohverdada võis ainult kuningas ehk vaarao, kes andis ohverdamise õiguse preestritele. - Olulised pühad: templi rajamise püha; Osirise laiba leidmise püha. · Kuningate kultus:
Vennad läksid naisi otsima, Vöölundr jäi koju naist ootama.Ta rööviti rootslaste kuninga Niidudri poolt, kellele ta pidi väärisehteid tegema (kõõlused läbi lõigati). Ta tappis vihast kuninga pojad ja kinkis nende osad kuningaperele tagasi. Siis vägistas kuningatütre Bölvidr ning sai lennata, kui oli kätte maksnud. 11. Odini ja Zeusi võrdlus, Odini loitsud, Odini lind. Odin oli hiidude poeg, Zeus oli titaanide poeg. Mõlemad olid peajumalad. Odin tappis Ümiri, Zeus tappis Kronose. Odini sõda hiidudega, Zeusi sõda titaanidega. Mõlemad vahetasid kuju. Mõlemal oli palju lapsi ja armukesi. Püha puu on mõlemal tamm. Mõlema püha lind oli kotkas. 12. Noorem Edda, autor, erinevus vanemast saagast, põhiteemad. Noorema Edda aurotiks on Snorri Sturluson, Vanemal Eddal puudub autor. Noorem Edda koosneb 4 osast: Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja
eeposeks tegid) 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. "Maailma ema", "esialgse ookeani ema NAMMU An + Ki Enlil, Enki, Inanna, Nanna ja Utu. Jumalate kolmiku moodustasid taevajumal An, õhu- ja tuulejumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki. Seitse "suurimat jumalat" olidki Enlil, An, Inanna, Enki, Nanna ja Utu + Ninhursag (Ki analoogia) (muidu oli sumeritel umbes 1000 jumalat, kelles 50 olid "peajumalad" ja 6 või 7 "suurimad jumalad"). Nammu (kõige olemasoleva looja, tema viljakusest sünnivad taevas ja maa). Teised loojajumalused (taevas ja maa) on An ja Ki. 21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi. Allilm oli väga sünge ja masendav koht, kus inimesed piinlsesid ja jõid mudast vett. Allilm kandis sumeri keeles nimetust KUR, mis tähendas allilma, maad, mägesid, ida, idatuult. Sinna Kur'I on
Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul 5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid. Ea, samas 9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud
Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul 5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid. Ea, šamaš 9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud
Roomlased võtsid Kreeklastelt kapiteeli üle. Kreeklaste templil oli kõrgrelieef. Roomas oli tempel mitmele jumalale ehitatud. Sammas oli kaunistuseks, tempel asus kõrgemal tasemel, kui Kreeka oma. 9)Kreeka klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. 10)Roomlaste ehitustüübid jne kasutasid lubjamörti, telliseid, rooma betooni, mida vahest kaeti marmoriga. Tavaks oli ka võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis. 11)Kreeka-Rooma jumalad:Zeus-Jupiter(peajumalad);Aphrodite-Venus(armastuse jumalannad); Poseidon-Neptuun(merejumalad);Ares-Mars(sõjajumalad). 12)Kreeka maalikunst - kreeklased pidid ise parimaks maali. Kreeklased tundsid perspektiivi ja oskasid kujutada varju efekte. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustafiguurilised hiljem punaskulptuurilised. Tegid ka amforali(sangad üleval), hüdria(sang keskel) ning krateeri(veini-vee joogi jaoks) peale maale. Rompei seinamaalid.
Caesar võis selle nime all pidada silmas üleüldse (paljusid) esivanemate kultust(eid). Dis-Pateri taga võib olla gallide Sucellus (tõlkes ,,hea lööja"). Ka allilmajumalana austatud. Käes mingi pikavarreline vasar. Võib olla ka Cernunnos. Iirmaal võis olla Beaune. 17. Gallia-keldi jumalad Lucanuse järgi. Lucanus nimetab kolme tähtsat jumalust: Teutates, Taranis, Esus (levinud arvamus, et need olid mandri-Gallia peajumalad). · Teutates talle toodi Lucanuse sõnul inimohvreid uputamise teel. Vt Gundestrupi katel (3.-4. saj e.m.a.) · Taranis äikesejumal; nimi peaks tulema sõnast ,,taran" e vana-keldi k ,,kõuemõmin". Räägistakse kahest ohvrist: Lucanuse arvates elusalt matmine puutünnis; Caesar räägib suurtest vitstest korvidest, mille sees inimesed elusalt põletati (tema pigem mõtleb selle all Jupiteri). Taranise kultus oli vähem
Utu Samas (päike) Nanna Sin Inanna Istar Akadi ajajärgu jumalate arvu hakati vähendama. Jumalaid hakati sulandama, ühte jumalat erinevate nimede all austama. Vanimas Babüloonia jumalate nimistus on jumalaid 40. Loomiseepos Enuma Elis (,,Kui üleval", pealkirjastatud eepose esimeste sõnade järgi) kirjeldab loomist Babüloni kaitsejumala Marduki (samastati Jupiteriga) kaudu, kel on 50 erinevat nime. Jumalate üldarvuks annab see eepos 600. Semiidi usundis vahetusid peajumalad. HAMMURAPI (1792-50) ajal sai peajumalateks jumalate nelik Anu, Enlil (saab järjest enam mägede jumalaks), Ea (tuulejumal) ja jumalanna, keda austati erinevate nimede all (peamiselt Istar). Hiljem muutus oluliseks kolmik: Istar, Samas ja Sin. Seejärel saab kogu Mesopotaamia ainujumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk. Babüloonia ajal hakatakse jumalate puhul nõudma eetilist joont. Moraalinormide rikkumine võrdsustatakse patuga ja seetõttu kardetakse karistusi ja palutakse jumalatelt
Tekib Amon-Ra. Hathor meenutas Isist, on armatuse ja tantsujumalanna. Tekkis kujutas, et on olemas 7 Hathori, mis määravad inimese saatust. Sõjajumal Month, kes oli kullikujuline. Ptah oli kunstnike ja käsitööliste kaitse jumal, oli Memphises. Hakati kehtestama Atoni kultust, kujutatai päikesekettana, kellel on käed, mis jagavad elavatele olenditele küllust. Valitseja, kes selle kultuse kehtestas oli Amenhotep IV ehk Ehnaton. Peajumalad Egiptuses vahetusid 1) Vana riik - Horos, Ra ja Ptah 2) I vaheperiood – Atum 3) keskmise riigi ajal – Amon-Ra, jääb lõpuni. Ohverdati loomi ja seda võis teha ianult kuningas ehk vaarao. Ta telegeeris selle õiguse ka preestritele, kus pärandati seda edasi poegadele. Tõi sisse ka eeliseid, sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine. Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks.
Hilisematel aegadel võttis ta üle Thoti koha, saades jumalate kirjutajaks, ning lõi maagilise väega sõnad, mis kaitsesid surnuid Duatis nende vaenlaste eest. Teda seostati ka matusega, mis tähendab ehk seda, et arstid võisid palsameerimiskunstiga teatud määral seotud olla. Selline oli Ptahi perekond. Hermopolise k o s m o-, t e o g o o n i a.VIIES LOENG Vana-Egiptuse panteon. Peajumalad ja nendega seotud kultused ja müüdid. Egiptlased austasid sadu jumalaid. Varaste dünastiate tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mütoloogilise olendi nimetused. Stadnikovi raamatus, paragrahvis "Ülevaade Egiptuse tähtsamatest jumalatest" antakse kaheksateistkümne tähtsamate jumalate nimestik koos lühikeste
I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on
maailma looja Apis viljakusjumal, kjutatakse loomana, härjana (sarvede vahel päikeseketas), härg kui meheliku viljakuse kehastus; oraakliloom Thot kuujumal; kirjakunsti ja tarkuse jumal; maailma looja; mingi linnupeaga (hauka pea), punane junn peas Hathor armastuse ja tantsu jumalanna Isis egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine, nende laps on Horos Osiris viljajumal, surnute jumal ja kohtunik Anubis allilma jumal, kes balsameerib surnuid Peajumalad: Vana riigi ajal oli neid 3: Horos, Ra, Ptah Vaheperiood: Atum Keskmine riik: Amon-Ra tema on olnud peajumal kõige pikemat aega Teokosmogoonilised süsteemid : süsteemid, mis kirjeldavad jumalate tekkimist teogooniat ja maailma tekkimist kosmogooniat Koos maailmaga tekivad jumalad, jumalad viivad korrastatud maailma pärast oma tekkimist lõpuni 3 põhilist süsteemi (erinevad kultuskeskused): Heliopolise süsteem looja Atum-Ra Hermopolise süsteem looja Thot
annaabi.ee 
