Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ?
Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver.
terve ooperi programmiliseks kokkuvõtteks. Klassikaline orkester Orkester, mis kujunes Manheimis 18. sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige
lihtrahvaga ning loomingu aluseks on tavainimese elu. Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias. Sellele pani aluse Scarlatti. Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3
annaabi.ee 
