"peahelistikult" - 1 õppematerjal

Beethoveni sümfooniad

on kui elutöö kokkuvõte. Tõeline finaalisümfoonia – kogu muusikaline areng kulmineerub ulatuslikus finaalis, kus orkestriga ühinevad koor ja solistid. Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ („An die Freude“, 1785). Sümfi muusikaline materjal tugineb kahel vastandlikul kujundil, mis ühinevad finaalis: laskuv kvardi-motiiv d-mollis (nn saatuse teema) ja nn rõõmu-teema D-duuris. Helistikuline plaan liigub sihikindlalt peahelistikult d-moll D-duurile. Finaali ülesehitus: *dramaatiline sissejuhatav lõik Presto, meenutab ooperlikku saatega retsitatiivi *3 eelmise osa teemade meenutus, mis viib välja rõõmu-teema esimese ilmumiseni *orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus *sissejuhatuse materjal Presto *bassi retsitatiiv „O Freunde, nicht diese Töne“ *koorilt-orkestrilt rõõmu-teema „Freude, schöner Götterfunken“ 4- kordne varieeritud läbiviimine, pikk orkestri interluudium