h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent. Eri Klasi ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002
rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Töö dirigendina 19711981: Kammerkoor Ellerhein, sh peadirigent alates 1974 19812001: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent 19942000: Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000: Madalmaade Kammerkoori peadirigent Tunnustused Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000
mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. Aastal 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja aastatel 1998 2000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004.aastal käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Tõnu Kaljuste oli abielus Ülle Kaljustega. Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Kaljuste
Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 1991 1996 Arhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002
Jaapanist USA-ni, sh Berliini ja Müncheni filharmoonikuid, Pariisi Opéra SO-d, Londoni BBC SO-d, Haagi Residentie-Orkest'i Euroopas, nimekaid USA orkestreid nagu Cleveland Orchestra, Chicago SO, Bostoni SO, Los Angelese FO, Detroidi SO, San Francisco SO ja Washington National Symphony Orchestra, Tokyo SO-d ning nimekaid Austraalia orkestreid nagu Sydney, Adelaide'i Brisbane'i ja Melbourne'i SO-d. Alates 1965. aastast on ta seotud Estoniaga, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998
kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on
Neeme Järvi Neeme Järvi (sündis 7. juunil 1937) on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Kirovi teatris. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 19761980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Neeme Järvit tunti väljaspool Eestit hästi juba 1960ndatel, mil ta esines pidevalt Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja teiste vene orkestritega kõikjal endises Nõukogude Liidus ja Ida- Euroopa maades. Suurde rahvusvahelisse muusikaellu astus ta 1971. aastal, pärast võitu Accademia
Liidust pärit tippinterpreedile (viiuldajad Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, dirigent Gennadi Rozdestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse
pärit tippinterpreedile (viiuldajad Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, dirigent Gennadi Rozdestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammyauhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USAs on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse
Fifth level · Mahleri paljud teosed on kadunud või hävinud ning need on toonud palju arutelu · Gustavit piinasid migreen, hemorroidid ja korduvalt septiline kõri · Ungaris ei läinud Mahleril hästi, sest konservatiivididele ei meeldinud tema ettekantud teosed · Edasi sai ta tööle Hamburgi Linnateatri peadirigendina teda saatis suur edu Click to edit Master text styles Second level Third level · 1893 asus elama Steinbachi Attersee Fourth level järve äärde, kus ta sai Fifth suviti rahulikult level komponeerida · Asus tööle Keiserliku-kuningliku Viini Õukonnaooperisse, selle koha
viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. Alates 2001. aastast tegutseb ta vabakutselise dirigendina. 2004. aastal alustas Kaljuste juhtimisel tööd uus projektiteater Nargen Opera ning 2006. aastal pandi alus Nargen Festivalile. Tunnustused · Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 · Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010
tippinterpreedile (viiuldajad Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, dirigent Gennadi Roždestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks
Kremer, Tatjana Grindenko, dirigent Gennadi Rozdestvenski jt.). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble (mille omaaegne juht Paul Hiller töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse.
Franz Straussilt, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. 1882. aastal töötas Strauss Müncheni Ülikoolis, õpetades kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem naasis ta Berliini. 1885 siirdus ta tagasi Müncheni, kus ta sai koha dirigendi assistendina. 1898 - 1918 aastatel oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. See amet oli Saksa orkestrijuhtide jaoks kõrgeim positsioon. Hiljem töötas ta ka veel Viini Riigiooperi peadirigendina. Sümfoonilised teosed olid: "Macbeth" (1888/90), "Don Juan" (1888). Ooperid: "Guntram" (1894), "Rahupäev" (1938). Teised teosed: Metamorphosen 23 keelpillile (1945), "Neli viimastu lauli" (1948) Richard Strauss 5 Impressionism Impressioon tuleneb pratsuskeelest ja tähendab muljet. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. sajandil. Uue
dirigent Gennadi Rozdestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse
dirigent Gennadi Roždestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse
Heino Eller`i käe all. Tubin lõpetas Tartu Õpetajate seminari 1926. aastal ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos. Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas 1930. aastal pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin esiti repetiitorina ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris. Alates 1940. aastast asus ta ,,Vanemuise" teatris tööle peadirigendina. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. 1938. aastal käis Tubin end Budapestis täiendamas Zoltán Kodály juures. Eestis on sageli esitatud tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud tema helikeelt liiga modernseks. 4 Rootsi-periood (1944-1982) Tubin põgenes 1944
dirigent Gennadi Rozdestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. 13. Veljo Tormis (sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) on eesti helilooja. Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja.
sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. ·Neeme Järvi, Arvo Pärt ja Eri Klas- Neeme Järvi sünd. 1937, on eesti ja ameerika dirigent. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 19761980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent. Samale ametikohale asus Järvi hooajaks 2010/2011, kuid astus novembris 2010 tagasi. Arvo Pärt sünd. 1935, on helilooja. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning
annaabi.ee 
