Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.
prantslastele. Olukorda halvendas Louis’ otsus tunnistada James II poeg Inglise
kuningaks – see oli inglastele mõistagi vastuvõetamatu.
2. Hispaania pärislussõja käik 1701/2 – 1713/14
Louis’ eesmärgiks oli säilitada niipalju valdusi oma pojapojale kui võimalik.
Prantsusmaa liitlaseks oli Hispaania, samuti Baier ja veel mõned saksa riigid.
Austria ja mereriikide liitlaseks said esmajärjekorras Brandenburg-Preisi ja
Hannover, samuti Portugal. Nn Suure Allianssi poliitika peaarhitektideks olid
mereriigid, kelle peaeesmärgiks oli (esialgu) hoolitseda selle eest, et Lõuna-
Madalamaad ei läheks Prantsusmaa kontrolli alla – see olnuks ohtlik nii
Inglismaale kui Hollandile, vaid Karl Habsburgile. Samuti sooviti näha Karli
Hispaania troonil. Briti huvi oli lisaks tagada, et Briti troonile jääks protestant.
Sõjategevus kulges vahelduva eduga. Alates 1704 aastast hakkas vaekauss kalduma
Suure Allianssi poolele – Prantsusmaa ja Hispaania said Madalmaades ning Itaalias lüüa
annaabi.ee 
