Maonõre eritumise regulatsioon: maonõre eritumist reguleeritakse NSi kaudu ja vers ringlevate ainete kaudu. Happe teke: kohaks on mao limaskestas parietaalrakk, happe tekke regulatsioon tähendab parietaalraku reguleerimist. Happe tekke regulatsioonil on kolm faasi: a) ajufaas: stiimuliteks on toidu lõhn, maitse, nägemine ja toidule mõtlemine, need stiimulid ärritavad vastavaid sensoreid. Aferentsed teed peaajukoor piklikaju uitnärvituum paritaalrakk hakkab tootma HCli b) maofaas: stiimuliteks mao enda ärritus maovenitus toidu mõjul, nt kohv, õlu, vein. Gastriit ja histamiin stimuleerib paretaalrakus happe teket c) soolefaas: mõningal määra stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud. Sekretsiooni pidutdus hakkab juba maofaasis ja jätkub soolefaasis. Peensooles
mis alati koosneb kolmest osast: · Retseptoorne ehk perifeerne osa ehk vastuvõtja paikneb meeleelundites ja perifeerias. Suudab reageerida vaid teatud kindlatele ärritajatele; Tallinn · Juhtiv osa vastav peaaju- või seljaajunärv, mis toob informatsiooni meeleelundist; · Tsentraalne osa ehk peaajukoor suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 126. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv: Joonis 15 I 127. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: (Joonis 15 II) Väliskõrva juurde kuulub kõrvalest, välimine kuulmekäik ja trummikile. Sealt edasi tulevad keskkõrva kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, mis on omavahel liigestega ühendatud. Keskkõrvast
Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv.
Economo jaotab koore osad viide rühma, kolm on sellised, kus on kõik kuus rakukihti ja kaks on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar. Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest. Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus
limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10
ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne. Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne). Kroonilise valu patogeensus: Perifeersed nahal: erinevate ainete koosmõjul tekitatakse impulsid, nagu valu oleks teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu. A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna
eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteemi (KNS- pea ja seljaaju-) töö on organiseeritud minimaalsete kulutuste ja maksimaalse paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia. Oma arengult varasemad kesknärvisüsteemi osad alluvad hilisematele, nn kõrgematele ajuosadele. Juhtivataks kujuneb peaajukoor, mis täiuslikem on inimesel. Ilma ,,kõrgemate ajuosade" osavõtuta on teatud ulatuses võimalikud mõningad elutähtsad funktsioonid. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhutakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe- ja soos jätkamise funktsioone. Madalamate ajuosade kaudu teostuvad ,,automaatsed" reaktsioonid ei pruugi olla kaugeltki täiuslikud ega täita antud liigi seisukohalt oma bioloogilist ülesannet täies ulatuses. KNS-is
annaabi.ee 
