denaturatsiooni pöördeprotsess. VALKUDE ÜLESANDED 1.Ensümaatiline ül. (u. 10%valkudest). ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga näiteks nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist...
· Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt: veest või looduslikust gaasist: 1) Vee elektrolüüs H2O (elektrolüüs) 2H2 + O2 2) Konversioonimeetod: C + H2O CO + H2(üle 1000 ºC) 3) Loodusliku gaasi (metaani) katalüütiline konversioon veeauruga nikkelkatalüsaatori osalusel: CH4 + H2O CO + 3H2(750 870 ºC) 4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel
Reaktsiooni ei toimunud. Katse 2 Metallide reageerimine leelistega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, alumiinium, NaOH, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Panin katseklaasi 3 alumiiniumi tükikest ja lisasime umbes 4-5 cm³ leelise lahust. Reaktsiooni kiirendamiseks kuumutasin katseklaasi. Hakkas eralduma vesinikku ning kuulda oli krõkse ja krõbisemist. Kogusin eralduvat vesinikku ning asetasin katseklaasi kohale põleva tiku. Tekkis tugev vinguv pauk (paukgaasi plahvatus), millest järeldan, et vesinik oli katseklaasi segus õhuga. Al ja NaOH reageerisid. 2Al + 2NaOH +6H20 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Katse 3 Metalli väljatõrjumine tema soolade lahusest Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, Zn, Fe, Al, Cu, soolade lahused (FeSO4, ZnCl2, CuSO4, AlCl3) Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolalahust ja lisan tükikese metalli. Kordan katset kõikide soolalahust ja metallide vahel ning jälgin, kas ained reageerivad või ei.
Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. nt C(t) + O2(g) = CO2(g), H= -394 kJ 11) Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Millise valemi järgi saab kiirust leida? Keemilise reaktsiooni kiirus väljendab reageeriva aine kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Valem: v = clähtaine / t = csaadus / t 12) Nimeta mõned aeglased ja mõned kiired reaktsioonid. Kiired reaktsioonid: plahvatusreaktsioonid (paukgaasi plahvatus). Aeglased reaktsioonid: palju keemilised protsessid maakoores (karstikoobaste või stalaktiitide-stalagmiitide teke). 13) Selgita kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust a) Temperatuur Temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab. b) Kontsentratsioon Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. c) Rõhk Rõhu tõstmisel gaaside osavõtul kulgeva reaktsiooni kiirus kasvab.
4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2 H2O =>(elektrolüüs) 2H2 + O2 Laboris: Aktiivsem metall + hape: Zn + Hcl => ZnCl + H2 6. Kasutamine: raketikütus, metallide redutseerimine oksiididest, amoniaagi ja paljude teiste ainete saamine, õhupallid, energeetika, kütuseelemendid. Hapnik: 1. Aatomi ehitus: 8 prootonit, 8 neutonit, 8 elektroni
Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue põlvkonna reaktorite käitlemises mängima oma osa, kuid ohud on viidud miinimumini panustades kõige tavalisematele loodusseadustele. Muide teadmiseks, et nii Tshernobõli kui Fukushima tuumajaamades toimunud plahvatused polnud inimestes hirmu tekitanud tuumaplahvatused vaid hoopiski paukgaasi ehk vesiniku ja hapniku teatava kontsentratsiooni juures tekkiv iseeneseslik detonatsioon. Vesinik tekib kui reaktor jääb jahutuseta ja kõrgel temperatuuril reageerib kütusevarrastes kasutatav tsirkoonium(Zr) ja ka uraan(U)veeauruga. Oht on just selles,et need plahvatused paiskavad suurema osa reaktoris olevast ainesegust taevasse ja sealt ka radiatsioonisaaste ümbritsevale keskkonnale. Tuumajaamade reaktorid ei saa aga mitte mingil tingimusel pommilaadselt plahvatada
6. Plaatide kaardumine Põhjused: suur laadimis-tühjendusvool, lühis, plaatide sulfateerumine. 7. Klemmide mustumine Kaitsemäärdeta klemmid oksüdeeruvad. Akude hooldamine, säilitamine, laadimine 1. Elektrolüüdi taseme kontrollimine Tase peab ulatuma 10...15 mm üle plaatide kaitsevõrgu. Kui tase on madalam ettenähtust, tuleb lisada akusse destilleeritud vett. NB! Elektrolüüsi toimel eraldub akust vesinik ja hapnik. Eralduv vesinik võib moodustada paukgaasi. Akule on lahtise tule lähendamine keelatud! Elektrolüüdi taset kontrollitakse kontrollpulgaga või klaastoruga. Võib kasutada ka spetsiaalset seadet. 2. Elektrolüüdi tiheduse mõõtmine Elektrolüüdi tihedust mõõdetakse happemõõdikuga ehk areomeetriga. Elektrolüüdi tihedus peaks Eesti Vabariigis aastaringselt laetud aku korral olema 1,27g/cm3 ehk 1270 kg/m3. Tiheduse mõõtmisel arvestatakse ümbritsevat temperatuuri. Toodud väärtus kehtib + 15°C juures.
annaabi.ee 
