Sören Kierkegaard
lk 27.)(Meos 2000)
Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus
võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on
leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi,
maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4)
Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale
vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes,
3
raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas
tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000)
Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi
seda, et nad mind ei mõista.''(Beyer, Eessõna, lk 15.). Kuid Sörenile see tõenäoliselt
meeldis, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks.(Saarinen 1985)
Hiljem kaldus Sören hoopis teise äärmusse eetilisse rigorismi. Varsti muutus ta aga