1512 sai temast teoloogiadoktor ja sama ülikooli piibliteaduse professor. VÖITLUSE ALGUS Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogiatega. Töelise tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mida volitas paavst Leo X, saates munga Johann Tetzeli, volitades teda vabastama inimesi karistustest raha eest. Köigi pühakute pühal, 31.10.1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristamise kustutamise kohta. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust. USUPUHASTUS Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tsehhi usureformaatorit Jan Husi. Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu
rikkus, toretsemine, lodevus 2. Martin Luther - Sündis 10.11.1483 Eislebenis - Saksa talupoeg - 1507 pühitseti augustiinlaste ordu preestriks - 1512 sai Wittenburgi ülikooli teoloogiadoktoriks ning ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks - astus teravalt välja indulgentside laialdase müügi vastu (neid hakati ja ette ostma) - 31.10.1517 naelutas lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristamise kustutamise kohta - juulis 1518 tuli talle korraldus ilmuda Rooma end ketserlussüüdistuste vastu kaitsma - Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta jäi oma õpetustele kindlaks - 1520 andis paavst Leo X välja bulla, milles andis Lutherile 60 päeva oma väidete tagasi võtmiseks. Luther põletas selle bulla oma õpilaste nähes - aprillis 1521 Saksa Riigipäeva ees (Wormsis) loobus Luther oma õpetust hülgamast ning keiser pani ta
annaabi.ee 
