"patukahetsejani" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» karjus ta. Rahvahulk plaksutas jälle. Lõpuks ilmus ta kolmat korda nähtavale juba suure kellatorni tipus. Sealt näitas ta uhkusega kogu Pariisile tütarlast, kelle ta oli päästnud. Müriseva häälega, mida talt muidu nii harva kuuldi ja mida ta ise kunagi ei kuulnud, kisendas ta metsikult, nii et pilvedeni kostis: «Varjupaika, varjupaika, varjupaika!» «Hurraa, hurraa!» karjus rahvas omapuhku. Need tormised hüüud ulatusid üle jõe Greve'i platsile kogunenud rahvani ja patukahetsejani, kes kogu aeg üksisilmi oodates võllast vahtis. 2 0 1 ÜHEKSAS RAAMAT I. SONIMINE Claude Frollo'd polnud enam kirikus, kui ta kasupoeg nii ootamatult katki lõikas saatusliku sõlme, millesse õnnetu ülemdiakon oli mähkinud mustlastüdruku ja ka iseenese. Käärkambrisse jõudes kiskus ta seljast koori-särgi, kirikukuue ja stoola, viskas need kõik kohkunud teenri kätte, väljus läbi kloostri salaukse, käskis paadimehel ennast Seine'i